LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 (2)

5 VÄGA HEA
 
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED
VM, LK, LV, ER
Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1.
1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda ­ Teod (Kõhtjalgsed)
2) Cl. Bivalvia ­ Karbid
3) Cl. Cephalopoda ­ Peajalgsed
2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale .
3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed .
4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha;
neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d
5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops
6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all.
7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis:
1) Kiritigu e. Arianta arbustorum
2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis
8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #1 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #2 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #3 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #4 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #5 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #6 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2 #7
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vanjokk Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Missugusel peajalgsel on väliskoda ?
  • Missugusel peajalgsel on kõige rohkem kombitsaid ?
  • Missugused peajalgsed on kõige kiiremad ujujad ?
  • Missugused peajalgsed on võimelised lendama ?
  • Kuidas eristada isast jõevähki emasest ?
  • Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks ?
  • Missugune krabi elab maismaal ?
  • Missugusel kümnejalalisel ülemvähil puuduvad sõrad ?
  • Missugusi jõevähke on keelatud püüda ?
  • Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest ?
  • Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist ?
  • Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav ?
  • Missuguste ämblikuliste hammustus võib olla hobusele surmav ?
  • Kuidas eristada koibikut ämblikust ?
  • Kus skorpionilised elavad ?
  • Kuidas tapab skorpion saagi ?
  • Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil ?
  • Kus võib näha Eesti sadajalgset harilikku kiviharki ?
  • Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud ?
  • Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral ?
  • Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades ?
  • Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest ?
  • Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest ?
  • Milline ritsikaline elab mullas ?
  • Kuidas tekitavad ritsikalised heli ?
  • Kuidas tekitavad tirtsulised heli ?
  • Millisteks erineva ülesandega isenditeks jaguneb mesilaspere ?
  • Mis juhtub pärast paaritumist mesilaspere isaste mesilastega (leskedega) ?
  • Mille poolest erineb mesilaspere ja termiidipere sotsiaalne jaotus ?
  • Miks kuuluvad kirbud uustiibsete putukate hulka, kui neil tiibu ei ole ?
  • Kuidas meritäht karpi sööb ?
  • Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest ?
  • Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi ?
  • Millist osa merisiiliku kehast süüakse ?
  • Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik ?
  • Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas ?
  • Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset ?
  • Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal ?
  • Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja ?
  • Mida see tähendab ?
  • Millest toitub läänemere tursk ?

Mõisted

Sisukord

  • Sinine paelöölane
  • Männivaksik
  • Birgit

Teemad

  • LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED
  • VM, LK, LV, ER
  • Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1
  • Cl. Gastropoda – Teod (Kõhtjalgsed)
  • Cl. Bivalvia – Karbid
  • Cl. Cephalopoda – Peajalgsed
  • hermafrodiitsed
  • pehme, lülistumata keha;
  • neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks
  • a,b,c,d
  • kops
  • Helix pomatia
  • Kiritigu e. Arianta arbustorum
  • põldnälkjas e. Agriolimax agrestis
  • paastuaja toiduks
  • nälkjateks
  • põldnälkjas e. Agriolimax agrestis
  • Limax cinereo-niger – must seatigu
  • Limax maximus – suur seatigu
  • õige
  • hoida neid teistest tigudest
  • eraldi – jäävad ära äärmuseni kurnavad armumängud
  • meres ja magevees
  • kereks ja jalaks
  • vale
  • lahksugulised
  • emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid
  • õige
  • austrid – Ostrea sp
  • kammkarbid – Pecten sp
  • rõõneskarp – Tridacna maxima
  • rannakarp – Mytilus edulis
  • südakarp – Cardium edule
  • soojades meredes, korallriffidel
  • Pinctada sp. – pärlikarp
  • Margaritana margaritifera – ebapärlikarp
  • veesiseseid puitehitisi, uuristab
  • neisse käike
  • nad kinnituvad alumise karbipoolmega
  • veealustele kividele või esemetele - kasvavad substraadiga kokku
  • neid kaetatuva korallide ja vetikate
  • värvusest
  • peaks ja kereks
  • meres
  • kõikidel
  • tagaots ees
  • keha külgedel
  • Sepia officinalis – seepia
  • O. Nautiloidea – laevukesed birgit
  • SbO. Oegopsida – kalmaarilised
  • lendkalmaar – Stenoteuthis sp
  • Todarodes pacificus – Jaapani lendkalmaar
  • decapoda
  • Architeuthis sp. – hiidkalmaar
  • siniseks
  • m pikkuseks
  • lemmikloomaks, toiduks
  • väga hästi
  • abiks ujumisel;
  • A c d e
  • punaseks
  • kestuma
  • ülemvähkide hulka
  • meres; (magevees
  • emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm
  • isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad
  • sigimiselundid
  • keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril
  • valk – pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb
  • peas, tagatundlate juures
  • lõpustega
  • Vaikse ookeani põhjas Jaapani
  • lähedal
  • Ocypode quadrata – harilik ruutkrabi
  • Palinurus elephas – Euroopa langust
  • alla 10 cm pikkusi vähke
  • mune kandvaid emaseid
  • Homarus americanus – ameerika homaar
  • kuni 60 cm
  • on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla
  • maismaal; meres; magevees
  • lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud
  • Läänemeres
  • Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste
  • kuju ja viimase lüli poolest
  • Vaikses ookeanis
  • Austraalia ja Kagu-Aasia vetes; Atlandi ookeanis: Kariibi meres 170 – 2140 m sügavusel
  • magevees, meres
  • kalade toiduks
  • O. Copepoda – aerjalgsed
  • O. Branchiopoda – lõpusjalgsed
  • kalade toiduks, ülemvähkide toiduks
  • kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks
  • silm
  • 4 - 1,3 mm
  • Mesocyclops sp
  • toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest
  • jalga ja 2 paari suiseid
  • pearindmikuks ja tagakehaks
  • O. Araneae – ämblikulised
  • O. Opiliones – koibikulised
  • O. Scorpiones – skorpionilised
  • O. Acarina – lestalised
  • Kõik
  • kopsudega, trahheedega
  • Latrodectes mactans – karakurt
  • must lesk”
  • Lycosa tarantula – tarantel
  • kuni 18 cm
  • äike ovaalne lülistumata keha üheosaline, ei jagune
  • pearindmikuks ja tagakehaks, toitub väikestestest taimedest, väikestest putukatest
  • ei koo võrku, on inimesele kasulikud
  • Kõrbes, lähistroopikas ja troopikas
  • Mürgiastel lüüakse üle pea ohvrisse, surmatakse ohver
  • rebitakse sõrgade ja astlaga tükkideks ning süüakse ära
  • Kõikide
  • Centruroides sculpturatus
  • Leiurus quinquestriatus
  • sünnitavad elusaid poegi
  • hoolitsevad väikeste poegade eest
  • Aafrikas
  • cm
  • ämblikulaadsete klassi, lesteliste seltsi
  • poprositj spisatj
  • süüdiklest
  • koera kõrvas, kassi kõrvas
  • maismaal
  • kaitsevad järglasi
  • röövloomad
  • jalga – 15 paari
  • Maapinnal metsas, niidul, lehekõdus
  • linnas niisketes paikades ja majade vundamentide ääres
  • Scolopendra gigantea
  • hiidskolopender
  • on inimtoiduks
  • jahivad mitmesuguseid selgrootuid: rõngusse, putukaid, ämblikke
  • ründab ka linde, sisalikke ja pisiimetajaid
  • paari = 750 jalga
  • inimestele
  • taimtoidulised
  • kuni 38 cm
  • ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana
  • Schizophyllum sabulosum
  • Blaniulus guttulatus – täpiktuhatjalg
  • Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad
  • seljakilpide alla
  • õige
  • tundlatel
  • tagakehas
  • munast koorub valmiku sarnane vastne
  • kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse
  • munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei
  • sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb
  • juba valmikuga;
  • dopisatj u Birgit
  • SbCl. Apterygota – Ürgtiivutud
  • SbCl. Pterygota – Tiibputukad
  • O. Collembola – hooghännalised
  • Lepisma saccharina – majasoomukas
  • valmik ei toitu
  • Kopulatsiooni käigus haarab isane
  • kiil oma tagakeha tipus olevate jätketega emasel kaelast, misjärel painutab emane oma tagakeha ette ja
  • spermatofoor juhitakse emase suguteedesse
  • röövtoidulised
  • G Coenagrion – liidrik
  • G Calopteryx – vesineitsik
  • F Corduliidae – hiilgekiillased
  • F Libellulidae – vesikiillased
  • F Aescnidae – tondihobulased
  • Blatella germanica – harilik prussakas
  • Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast
  • pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed
  • u kätlin
  • Cetonia aurata - kuldpõrnikas
  • Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas
  • Hylastes brunneus – männi-juureürask
  • Anthonomus pomorum – õunapuu-õielõikaja
  • Hylobius abietis - harilik männikärsakas
  • Ips typographus – kuuse-kooreüras
  • Tinea bissellinella – riidekoi
  • Yponomeuta malinellus – õunapuu-võrgendikoi
  • Cydia pomonella – õunamähkur
  • Cydia nigricana – hernemähkur
  • Sinine paelöölane
  • Männivaksik
  • Pieris brassicae – suur-kapsaliblikas
  • Pieris napi – naeriliblikas
  • Külmavaksik
  • seatäi
  • Gryllotalpa gryllotalpa – kaerasori
  • Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel
  • Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu
  • Papilio machaon – pääsusaba
  • Parnassius mnemosyne – mustlaik-apollo
  • Aglais urticae – väike-koerliblikas
  • Inachis io – päevapaabusilm
  • Ornithoptera alexandrae – kuninganna aleksandra (linnutiib)
  • ainult Uus-Guineas
  • Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias
  • Taiwanil, Indoneesias
  • 5 cm
  • 5 cm
  • eesjalgades
  • laanekuklased
  • ema, töölised(emased), lesed (isased)
  • Mesilasema, töölised (emased), lesed (isased) – Emased ja lesed mürgiastlata. Pärast paarituslendu ajavad
  • töölised lesed pesast välja
  • Sprosti Birgit
  • tiibu
  • töölised ajavad lesed pesast
  • välja
  • suguisendid – kuningas ja kuninganna (kasvab kuni 11 cm)
  • töölised ja sõdurid – nii emased kui isased suguvõimetud
  • noored isendid – osalevad kõigis töödes;
  • Mesilastel esineb polümorfism: ema, töölised(emased), lesed (isased)
  • taimelehtede mahlast
  • kahetiivaliste seltsi
  • nukult
  • ainult astlaliste töölistel
  • Valmikutel tiivad puuduvad
  • esinevad mõnede liikide vastsetel
  • tsentraalkettaks ja kiirteks
  • Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja
  • kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline
  • meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab
  • karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib
  • kehaväliselt
  • keha kaetud soomusjate plaadikestega
  • kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired
  • ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks
  • kasutab kiiri
  • liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal
  • madrepoorplaat kõhtmisel küljel
  • söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad
  • ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks
  • mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu
  • kõikides ookeanides
  • Cl. Crinoidea – Meriliiliad;
  • Süüakse merisiiliku munasarju – nn. Merisiiliku mari
  • Diadema setosa – pikaokkaline diadeemsiilik
  • Verev meritäht
  • inimese toiduks
  • Liivasonglane
  • euroopa jõesilmu
  • merisutt
  • Puudub neil iseloomulik ujupõis – vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises
  • seisma jäädes vajuksid põhja
  • küljejooneelundid
  • olenevalt liigist elussünnitajad või munejad
  • heterotserkne sabauim
  • paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid
  • liivhai, vasarhai
  • harilik elektrirai
  • astelrailased, jõerailased ja elektrirailased)
  • G Callorhynchus – kõblasnina
  • luukalad
  • venoosne veri
  • on maitsmis- ja kompimiselundid
  • Huso huso – beluuga
  • Huso huso 100a. beluuga
  • Kaaviar
  • atlandi tuura
  • Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool
  • endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik
  • idalõhed
  • ooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m
  • sügavusel
  • soomuskarp
  • peegelkarp
  • nahkkarp
  • kõhuuimed
  • sabauim
  • Toitub peamiselt räimedest ja kiludest
  • lõhelised
  • hõbekogrest

Kommentaarid (2)


Taunoplo: Failist oli väga palju abi. Aitäh
10:49 23-09-2016

mahalkita: Huvitav, AItas.
10:32 02-10-2013


Sarnased materjalid

11
doc
11
doc
2
doc
83
doc
25
docx
22
docx
40
docx
84
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto