LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis üles kerkib on ,,kuidas ?
  • Kuidas tekib vikerkaar ?
  • Miks on välgu ja müristamise vahel paus ?
  • Millisel aastaajal on väga soe ?
  • Milline ilm on suvel, milline on loodus, suverõõmud ja millised värvid on ?
  • Mis aastaaeg see on! ?
  • Mis vaip see küll on-lumevaip! ?
  • Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi! ?
  • Milline aastaaeg on sinu lemmik ja miks ?
  • Miks münt liigub ?
  • Miks see nii oli ?
  • Miks vesi ära kaob ?
  • Mida kaasa tõid ?
  • Mida ei saa teha talvel. Miks! ?
  • Mitmeharulised on lumehelbed ?
  • Mis juhtub õhtul maapinna,rohu, lillede ja kividega ?
  • Kuidas tekib vihm ?
  • Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral ?
  • Millest koosneb udu ?
  • Millal udu kaob ?
  • Kus elab vihm?Kus on ta kodu ?
  • Kus puhkab ta, kui pole sadu ?
  • Kui kaasas pole vihmavarju ?
 
Säutsu twitteris
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÄSITLUSES
ÕPIMAPI SISU:
1. Sisukord ………………………………………………………………………… 2
2. Sissejuhatus …………………………………………………………………….. 3
3. Materjal õpetajale: ………………………………………………………………. 4
3.1. Loodusnähtused………………………………………………………………… 4
3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta………………………………………………… 9
3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti……... 12
4. Tegevuskavad: …………………………………………………………………… 18
4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi………………………………. 18
4.2 . Aastaajad (tunnused, nähtused)………………………………………………… 22
5. Ülesanded, katsed ja töölehed……………………………………………………. 25
6. Mängud………………………………………………………………………….. 33
7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused……………………………………… 36
8. Teemaga seonduvad meisterdused………………………………………………. 60
9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)……………………………………….. 62
10. Kasutatud ja täiendav materjal………………………………………………….
SISSEJUHATUS
Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast – siis külm.
Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega.
Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul. Süvenemine tasub end kuhjaga – maailm avardub läbi uute teadmiste, areneb analüüsivõime ja järelduste sõnastamise oskus. Loodusega tegelemisel saavad tööd kõik meeled ja rikastub tundeelu .
Eelnimetatu on meid suunanud õpetajatena loodusega süvitsi tegelema – valmistame käsitlevad teemad ette väga põhjalikult, sest ainult „tavateadmistest” meie arvates lastes sügava huvi äratamiseks ei piisa.
Mis? Ja miks? on küsimused mille kõigepealt esitasime endale. Pealkirja alla „Materjal õpetajale” sisaldab süstematiseeritud infot loodunähtuste kohta.
Järgmine küsimus, mis üles kerkib on „kuidas?”. See, mis täiskasvanule populaarteaduslikust kirjandusest loetuna otsekohe arusaadav on, tundub lapsele mõistmatu. Täiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam.
3. Materjal õpetajale
3.1. Loodusnähtused
VIKERKAAR
Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka
miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare.
Kuidas tekib vikerkaar?
Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel.
Harilikult on nendeks vihmapiisad , harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel,
millest koosnevad pilved , vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel . Lumesaju
või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub
vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast.
Piisad , mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri
kaugusel.
Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast
suunast saabuv valgus.
Vikerkaare kirjeldus
Vikerkaar on osa ringjoonest . Mida madalamale päike vajub, seda suurema kaarena
tõuseb vikerkaar silmapiiri kohale, kuni lõpuks, päikese loojumise ajal omandab
poolringi kuju. Tegelikult kujutab vikerkaar endast tervet ringjoont. Allpool silmapiiri
ei saa me seda jälgida vaid seetõttu, et me ei näe enda all langevaid vihmapiisku.
Lennukist või õhupallist võib näha tervet ringjoont. Ringi keskele jääb vaatleja vari.
seitse vikerkaarevärvi “ on ainult ettekujutus. Vikerkaarevärvid lähevad sujuvalt
üksteiseks üle ja alles silm ühendab nad rühmadeks – vikerkaared erinevad üksteisest
suuresti. Isegi üks ja seesama vikerkaar võib lühikese aja jooksul muutuda,
ehkki värvide järjestus on alati sama:
Punane,
Oranž
Kollane
Roheline
Helesinine
Tumesinine
Violett
Vabalt muutuvad erinevate ribade laiused ja heledused vabalt.
Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige
paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam . Värvide järjekord
kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad
kõrvuti.
(Minnaert 1976, lk187 - 207)
ÄIKE
Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed – veepiisad ja jääkristallid - oleks
erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud , kuid need on “sorteerimata”. Laenguid “sorteerivad” võimsad tõusvad
õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson,
Ross , Tooming , lk 5)
Välkude tekkimine ja liigid
Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii
tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame.
Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis
võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline.
Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline
välk meenutab jälge, mille jätab rakett .
Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses .
Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla
sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 – 20 cm. Keravälk püsib sekundi
murdosast 3 – 5 sekundini, harva mõne minuti.
Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid
purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits.
Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest – korstnast, õhuaknast. Tihti väljub
ta metallesemetest ( elektrijuhtmed , telefon).
Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid
liikudes ta neid ei süüta. Plahvatuse hetkel selle eest võivad süttida isegi märjad
esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 – 10)
Müristamine
Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine.
Laengu liikumisel kuumeneb õhk välgukanalis mitme tuhande kraadini ja rõhk kanalis
tõuseb. Välgukanali ülerõhu ümbritseva õhurõhu suhtes tasakaalustab tugev
magnetväli, mis välgukanali ümber tekib. Voolu katkemisel kanal “lõhkeb”.
Lähedaste välkude korral on müristamine lühike ja järsk raksatus. Välgu löömisel
maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök –
survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda. Kaugema välgu korral survelaine laguneb ja
läheneb omadustelt tavalistele häälelainetele. Mida kaugemal on välk, seda
kestvamaks muutub müristamine.
Müristamine on kuulda üsna väikeses piirkonnas, 15 – 20 km. raadiuses. Müristamise
puhul on helienergia jaotunud kogu välgukanali ulatuses. Kahuripaugu puhul näiteks
on see kontsentreerunud ühte punkti ja see kostub tunduvalt kaugemale. (Jürgenson,
Ross, Tooming 1962, lk 10 – 11)
Välgukahjustused
Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte – torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud,
et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses.
Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale.
Välk eelistab savikaid pinnaseid. Välk ei taba kuigi sageli kõrget liivast jõekallast,
vaid savikat orgu, kus pinnas niiske.
Puudest kannatavad välgutabamuste all esmajärjekorras lehtpuud , eriti tammed .
Tammede juurestik ulatub väga sügavale pinnasesse, mistõttu nende
“maandustakistus “ on väiksem.(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14)
Välk lõhestab puu, kuna välgu kuumus ajab puu mahla hetkega keema ja auru jõud
paiskab pilpad meetrite kaugusele.
Liivases pinnases paneb välgulöök liiva sulama ja tekivad torutaolised õõnsused,
mida nimetatakse fulguriitideks ehk “kuradisõrmedeks”. Tugeva äikese ajal kaljude
pind klaasistub. (Kolobkov 1950, lk 23 –24)
Elusolendeid tabab välk suhteliselt harva. Sagedasemad on juhud, kus välk lööb
nende lähedale ja elusolendit kahjustab tekkiv elektriväli. Määrav on elusolendi
toetuspunktide – jalgade - vahe. Seepärast tabab välk loomi sagedamini kui inimesi.
ja seepärast ei ole ohutu ka äikese ajal joosta. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962)
Kaitse äikese eest
Kõige paremini saab hooneid välgu eest kaitsta piksevarda abil. Äikese ajal ei või
puude all varju otsida
Äikese ajal ei tohi viibida jõe või tiigi kaldal, ei tohi sõita paadiga ega supelda. Välk
lööb sageli vette või kõrgematesse kohtadesse kaldal ja inimene võibki osutuda
selleks “kõrgemaks kohaks”
Tugeva äikese ajal ei ole soovitav maal telefoniga rääkida. (Kolobkov 1950, lk 24 -
25)
Äikese ennustamine kohalike tunnuste järgi
Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse.
Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või
Mägesid.
Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor , mida pilve tipud hiljem
läbistavad
Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega
kaasneb tavaliselt raju.
Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud – või õhuke kõrge
kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved.
Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud
temperatuuri langust, on juhul, kui taevalaotusele jäid püsima kihtrünk- ja rünkpilved,
öösel oodata äikest.
Kui maapealse tuule suund on vastupidine pilvede liikumise suunale, siis on peaaegu
alati oodata äikest.
Äikese eel õhurõhk langeb.
Kui pärast äikese möödumist omandab tuul endise suuna ja õhurõhk uuesti langeb,
siis reeglina äike kordub.
Kõrge õhuniiskus soodustab äikese tekkimist
Kaugete häälte hea kuuldavus viitab kõrgele õhuniiskusele ja lähenevatele sademetele
ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 – 24)
Terminoloogiat
Lähiäike – elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine,
kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3
km või alla selle)
Kauge äike – äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10
sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist.
Pälk – kauge välk ilma müristamiseta.
Hoovihm – rünksajupilvedest sadav vihm
Rahe – tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud
mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute
kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 –5 mm, vahel suurem. Rahet sajab
peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga.
Sageli kaasneb rahega äike
Tormi-iil – järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
Tromb , vesipüks, pööristorm – tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja
aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga,
harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk
27 – 28)
Miks on välgu ja müristamise vahel paus ?
Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb
mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid , kuna
heli levib aeglasemalt, kui valgus. Välgulöögi kauguse määramiseks peab välgu ja
müristamise ajavahe sekundites kolmega jagama , siis saab kauguse kilomeetrites, sest
heli läbib 3 sekundiga 1 kilomeetri. (Köthe, R. 2003, lk 93 )
LUMI
Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õhuga üles. Kõrgel on külm. Külmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks jääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla lumena. Jääkristallid,mis tekivad õhus, on nii kerged,et hõljuvad nagu tolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lumehelbed (lumehelbed on 6 harulised)
KASTE
Õhtul, päikese loojudes maapind, rohi , lilled ja kivid jahtuvad. Ka aluspinnaga kokkupuutuv õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk –osa sellest ei mahu enam õhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste.
Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele esemetele.
VIHM
Õhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda veepiisku, mis sajavad vihmana maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad)
3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta.
- Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma.
- Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb.
- Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult .
- Kui virmalised vehklevad, tuleb külma.
- Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni.
- Kui vesi jõgedes alaneb , on talvel suurt sula ja suvel suurt vihma oodata.
- Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula.
- Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu , tõuseb aga kõrgele, siis palavaid ilmu.
- On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu.
- Kui kuu vihma sisse luuakse , siis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #1 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #2 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #3 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #4 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #5 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #6 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #7 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #8 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #9 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #10 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #11 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #12 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #13 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #14 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #15 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #16 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #17 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #18 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #19 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #20 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #21 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #22 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #23 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #24 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #25 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #26 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #27 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #28 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #29 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #30 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #31 LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisann21 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • LOODUSNÄHTUSE
  • D VANARAHVA
  • KÄSITLUSES

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
281
docx
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
291
doc
Tõde ja Õigus II Terve tekst
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !