50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olendinnu
Õppematerjali autor
nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv. Üldistatud tootmine on inimese majandustegevuse alus. Toodetu jaotamine inimeste vahel ja sellega seonduv on ühiskonna korralduse probleemid. Üldistatud tootmise tulemusel muudetakse loodusressurss konkreetseteks hüvisteks - aineteks, asjadeks ja objektideks (hooned, rajatised). Soovides jälgida mingis ajaühikus (näiteks kuu või aasta jooksul) mingil maal või kogu maakeral loodusest tootmiseks võetud aine edasist liikumist, on võimalik näitlikustada inimese majandustegevuse ja looduse suhet üldistatud tootmis- ja tarbimisprotsessi skeemi abil (vt. joonis 3.1.). Skeemil on näidatud, et hüviste valmistamiseks
kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad
Üsna kohe hakati katsetama, kuidas toota põlevkivist õli. 1924. aastal ehitati Kohtla-Järvele Eesti esimene õlitehas. Samal aastal hakati põlevkivist tootma ka elektrit, ent esialgu vähesel määral. Massiliselt hakati põlevkivi kaevandama ja elektrijaamades põletama pärast teist maailmasõda (Mõtlep 2012), kui avati 1959 aastal Balti ja 1973 aastal Eesti Elektrijaam (Eesti Energia). Peale seda hakkas Eestis (üldiselt Kirde-Eestis) ka õhusaaste suurenema ning ilmnema sellega seotud probleemid. Eestis on selle aja jooksul kaevandatud umbes miljard tonni põlevkivi ja kaevandatud ala pindalaks on ligikaudu 430 . Ligi pool maapõuest väljatud põlevkivist on kaevandatud allmaakaevandustest, teine pool karjääridest (Luud, Ani 2005: 162). Peale massilise põlevkivi kaevandamise ja elektrijaamades põletamise algust (Mõtlep 2012) on Kirde-Eesti keskkonna olukorda harjutud pidama väga kehvaks. Ida-Virumaaga
Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis. 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest. Kasvupiirid Ökoloogiliste protsesside mudelid eeskätt oluline hoiatav-ennetav osa. 1972 Dennis Meadows "World-3". Maailm kui keeruline tagasisidestatud süsteem, uurida industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute loodusressursside ammendumise ja looduskeskkonna saastumise tagajärgi selles süsteemis Mudeli põhimuutujad: elanikkond, toiduainete tarbimine, tööstustootmine, keskkonna saastamine taastumatute loodusressursside tarbimine Need suurused kasvavad ajas eksponentsiaalselt. globaalse tasakaalu kontseptsioon, looduse ja ühiskonna süsteemi seisund, kus on tagatud süsteemi "inimene-loodus" stabiilsus ja samal ajal rahuldatud ühiskonna liikmete vajadused maakera taluvusvõime on juba ületatud.
inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini 72 aastaga ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilised uuringud näitavad, et maailmas sünnib sekundis 4,2 inimest, minutis 252, ööpäevas 250 000, aastas 90 miljonit inimest. Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja 51923209 aastas
samal ajal kasutada teises kohas. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel alternatiiv- e. loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta
2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2
Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid