17. Lao ruumide ja pindade jaotus. Abiruumid ja pinnad Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. Kaubaaluste tagavara hoiupind, tõstukite laadimine ja hooldus, puhastamis- töövahendite ruum, tehnilised ruumid ( elektrikilbid, kütte juhtimine jne.), olmeruumid( puhke- ja riietusruumid) ja toalettruum ja jäätmeteenindus. 18. Lao ruumide ja pindade jaotus. Ladustamisalad. Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad. Kaupade ladustamsks on vaja ette näha pinnad: Riiulikorrustel, kaubakogused virnastades
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu- tama rohkem ,,üleöö" vedusid. Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul
49. Milline on liikuvmstiga tõstukite tavapärane laius? 50. Kuidas on võimalik laotöö ja hoiustamise efektiivse korraldamisega mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid? Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerimisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteem ja sellega liituv erinevate laotoimingute õige juhtimine: muudab efektiivseks laoruumi kasutamise suurendab toodete õige paigutamisega oluliselt komplekteerimistöö efektiivsust aitab vähendada vigade arvu komplekteerimisel teeb võimalikuks sortimendi ja kaupade koguste kontrollimise. Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja klientide tarvis välja töötatud eraldi süsteeme, saadakse parim võimalik tulemus 51. Millises vahemikus on võimali kasutada erinevaid kaubaaluste riiulite sügavusi?
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
...............................19 12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS....................................................................21 13.LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED......................................................................23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Kõik kommentaarid