Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE
MAAILMAS
Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas
1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust)
Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast)
Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha , 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast
Kanamunade kogutoodang:
1998. a – 52 miljonit tonni
2002. a – 55 miljonit tonni
2004. a – 58 miljonit tonni
2005. a – 59 miljonit tonni
Kanamune toodetakse:
Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t)
Euroopas 10 milj tonni
L-Ameerikas 3 milj tonni
P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t)
Aafrikas 2 milj t
Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita
Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010
Näitajad
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Lindude arv, tuh 31.12
2295
2096
1945
2183
1879
1639
1447
1743
1795,8
2023,3
Munade kogutoodang, mln, tk
278
253
234
231
209
183
156
146,6
172,8
184,5
Munatoodang kana kohta, tk1
295
303
290
275
288
287
254
269
264
265
Munatoodang inimese kohta, tk
203
186
173
171
155
136
116
110
129
138
Linnuliha tootmine, tuh t
9,22
11,52
14,42
14,82
13,82
12,52
16,83
18,53
20,93
22,43
Linnuliha tootmine inimese kohta, kg
6,7
8,5
10,6
11,0
10,2
13,0
12,5
13,9
15,6
16,7
Linnuliha osa, %
16
17
21
21
21
21
19
18
20
20
Eesti rahvaarv, mln (aasta alguse seis)
1,37
1,36
1,36
1,35
1,35
1,34
1,34
1,33
1,34
1,34
1 Keskmine munatoodang kana kohta (juriidiliste isikute põllumajanduslikud majapidamised );
2 linnuliha tapakaalus;
3 linnuliha eluskaalus
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid
Suur sigivus
Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255  tibu .
Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu.
Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast.
Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud .
Lühike tootmistsükkel
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt.
Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munema­hakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt.
Kunstlik hautamine
Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek , noorlindude (ka broilerite ) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine .
Noorlindude kiire kasv
Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda.
Väike söödakulu toodanguühikule
Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta.
Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6…1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel.
Suur tapasaagis
Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg).
Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva).
Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%.
Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta
Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g).
Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide .
1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200  g, lipiide 1850 g.
1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu.
Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused
Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%).
Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada.
Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid .
Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja kalkunibroilerite rinnalihastes kuni 22%).
Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega.
Lihalindude tapmine , linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud .
Linnukasvatussaadusi tarbivad kõik inimesed, sõltumata eri rassidest ja usulistest tõekspidamistest .
Kanakasvatussaadused
Kanamuna
Kanamuna ehitus
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur (joonis) kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali.
Standardse kanamuna kontuur
Standardne kanamuna:
ruumala 53,0 cm3,
tihedus 1,09 g/cm3,
pikem ümbermõõt 15,7 cm,
lühem ümbermõõt 13,5 cm,
kuju indeks 74,
pinnalaotus 68 cm2.
Kanamuna ehitus
Muna moodustumine munajuhas
Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor
Munajuha alaosa
Pikkus, cm
Muna viibimise aeg
Funktsioon
Lehter
8–9
15–20 minutit
Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht.
Valgu-osa
30–35
3 tundi
Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed . Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis .
Kitsus
8
60–70 minutit
Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis.
Emakas
8–9
9–21 tundi
Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #1 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #2 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #3 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #4 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #5 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #6 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #7 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #8 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #9 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #10 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #11 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #12 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #13 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #14 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #15 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #16 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #17 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #18 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #19 LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gendzi Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
LINNUKASVATUS arvestuseks materjal
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
26
docx
Linnukasvatuse konspekt
9
docx
Linnukasvatus
8
doc
Linnukasvatus
10
docx
Linnukasvatus
4
docx
LINNUKASVATUS
3
docx
Linnukasvatuse vastused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun