Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TALLINNA ÜLIKOOL
Eesti Humanitaarinstituut
Kelli Muster
LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA
MAA VÄHENEMISE LÄBI
Linnad ja globaliseerumine
Tallinn 2012
Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab

LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI #1 LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI #2 LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI #3 LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI #4 LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor salysol Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pdf

Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina näitel

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega

Geograafia
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja Ida­Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. 8 Pinnamood Pinnamood on erinev ­ on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev ­ Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Mullastik Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad, kohati lasteriitmullad

Geograafia
thumbnail
4
docx

Põhjalik ülevaade Hiina rahvastikust

Võimud põhjendasid senise poliitika ümbervaatamist vajadusega tasakaalustada rahvastiku arengut ja reageerida elanikkonna vananemisele. (Äripäev) Hiinas, kus ühelapsepoliitika on sundinud vanemaid paraku poiste sündi eelistama ja kus seega tüdrukuid oodates tehakse sagedamini aborte. (Hiinas on see suhe 16-17 aastaste seas 117 poissi 100 tüdruku kohta.) Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%. Sündimus on 15,95 % ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08%, laste arv naise kohta on 1,82.  Rahvastiku paiknemine (Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.)

Rahvastik ja majandus
thumbnail
31
doc

Hiina referaat

ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan,

Geograafia
thumbnail
7
doc

Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus

ning Vahemeri, mistõttu on ka sadama ühendus hea. Turistid 1. Rahvastiku tiheduse kaart külastavad ohtralt Vahemere-äärseid alasid. (KV, 2011) Kõige tihedamalt on rahvast Madridis, ulatudes kõvasti üle 100inimese/km2 Rahva ebaühtlast paiknemist mõjutab veel mägiste alade suhteliselt ebakorrapärane paiknemine. (SMA, 2005) Arvatavasti lõunapool Hispaanias elab rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi ­ Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna ­ Hispaanias

Geograafia
thumbnail
14
doc

Uurimustöö-usa

mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi (Jaapan 82a, Rootsi 80a, Austraalia 80a, Kanada 80a jne). Linnastumine Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York ­ 8 274 527 inimest Los Angeles ­ 3 834 340 inimest Chicago ­ 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/USA HDI Trends ­ Human Development Report Office

Geograafia
thumbnail
13
docx

Asustus-10 kl anna abi

ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega, näiteks industriaalajastul kaevanduspiirkondade või raudteelinnade kujunemine. Kaevandustes saadi tööd ja raudtee võimaldas maismaal kiiremini liikuda, kui see seni võimalik oli. Hea transpordigeograafiline asend on tänapäevalgi asustuse tihenemise eeldus. Sotsiaalsed tegurid on seotud inimeste võimalustega omale elukohta valida. Maa-asulates on eluruumid odavamad kui linnades, kuid linnade individuaalmajade rajoonides on kulutused eluasemele suuremad kui näiteks kortermajades. Poliitilised põhjused tulenevad riikide valitsemiskorraldusest. Demokraatlikes riikides on tänapäeval suur immigratsioonisurve, sest seal on inimestel rohkem

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
19
doc

Referaat - India

.....................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis..........................................................lk 12 6. Linnastumine........................................................................................lk 13 6.1. India suuremad linnad kaardil...............................................................lk 13 6.2. Rahvastiku paiknemine linnades............................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus.........................................................................

Geograafia




Kommentaarid (1)

gintu profiilipilt
Gintaras Dalke: Väga hea!
16:33 17-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun