TALLINNA
ÜLIKOOL
Eesti
Humanitaarinstituut
Kelli Muster
LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA
MAA
VÄHENEMISE LÄBI
Linnad
ja globaliseerumine
Tallinn
2012
Esmakordselt
ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui
eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks
linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine
linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille
käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult
suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu.
Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu
kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate
linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega
Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. 8 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Mullastik Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad, kohati lasteriitmullad
Võimud põhjendasid senise poliitika ümbervaatamist vajadusega tasakaalustada rahvastiku arengut ja reageerida elanikkonna vananemisele. (Äripäev) Hiinas, kus ühelapsepoliitika on sundinud vanemaid paraku poiste sündi eelistama ja kus seega tüdrukuid oodates tehakse sagedamini aborte. (Hiinas on see suhe 16-17 aastaste seas 117 poissi 100 tüdruku kohta.) Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%. Sündimus on 15,95 % ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08%, laste arv naise kohta on 1,82. Rahvastiku paiknemine (Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.)
ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan,
ning Vahemeri, mistõttu on ka sadama ühendus hea. Turistid 1. Rahvastiku tiheduse kaart külastavad ohtralt Vahemere-äärseid alasid. (KV, 2011) Kõige tihedamalt on rahvast Madridis, ulatudes kõvasti üle 100inimese/km2 Rahva ebaühtlast paiknemist mõjutab veel mägiste alade suhteliselt ebakorrapärane paiknemine. (SMA, 2005) Arvatavasti lõunapool Hispaanias elab rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias
mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi (Jaapan 82a, Rootsi 80a, Austraalia 80a, Kanada 80a jne). Linnastumine Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/USA HDI Trends Human Development Report Office
ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega, näiteks industriaalajastul kaevanduspiirkondade või raudteelinnade kujunemine. Kaevandustes saadi tööd ja raudtee võimaldas maismaal kiiremini liikuda, kui see seni võimalik oli. Hea transpordigeograafiline asend on tänapäevalgi asustuse tihenemise eeldus. Sotsiaalsed tegurid on seotud inimeste võimalustega omale elukohta valida. Maa-asulates on eluruumid odavamad kui linnades, kuid linnade individuaalmajade rajoonides on kulutused eluasemele suuremad kui näiteks kortermajades. Poliitilised põhjused tulenevad riikide valitsemiskorraldusest. Demokraatlikes riikides on tänapäeval suur immigratsioonisurve, sest seal on inimestel rohkem
.....................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis..........................................................lk 12 6. Linnastumine........................................................................................lk 13 6.1. India suuremad linnad kaardil...............................................................lk 13 6.2. Rahvastiku paiknemine linnades............................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus.........................................................................
Kõik kommentaarid