Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LIISTLIIDE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • Lähteülesanne
    Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks [8.1]. Liite liik on tähistatud: V – vaba, N – normaalne ja T – tihe.
  • Lähtevariant:
    Ø60H7/m6 V
    V-vaba liide
  • Lahenduskäik:
    Ø60
    Liist b×h = 18 × 14
    kus b – liistu laius (mm), h – liistu kõrgus (mm)
    l = 28-140 mm (mina valin l = 100), kus l – liistu pikkus (mm). Liistu pikkus valitakse standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutustega muljumisele.
    t1 = 9,0 t2 = 5,4
    Vaba liite korral on mõõtme b tolerantsitsoonid: rummu soonele – D10, liistule – h9, võlli soonele – H9
    liistusoone laius rummus 18D10
    liistu laius 18h9
    liistusoone laius võllis 18H9
    Liistusoone pikkusele võllis antakse tolerantsitsoon H15, liistu pikkusele h14 ja liistu kõrgusele h11
    liistu pikkus 100h14
    liistusoone pikkus 100H15
    Liistu kõrgus 14h11
    Liistusoone
  • Vasakule Paremale
    LIISTLIIDE #1 LIISTLIIDE #2 LIISTLIIDE #3 LIISTLIIDE #4 LIISTLIIDE #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Deifka Õppematerjali autor
    Mõõtmestamise kodutöö
    Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks [8.1]. Liite liik on tähistatud: V – vaba, N – normaalne ja T – tihe.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    23
    doc

    Tolerantside ülesanded

    Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax

    Masinatehnika
    thumbnail
    52
    pdf

    Tolereerimise kodutööd

    Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTUDE PIIRHÄLBED K 6    0 , 002 Ø28  0 , 011  h5   0 , 000    0 , 009  [01.1] 02. LIITSU ANDMED Liist b×h = 5 × 7 s = 0,30 s1 = 0,20 l = 79 t1 = 4,0 t2 = 3,3 03. NORMAALNE LIIDE Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 5JS9  0, 015  0 , 015  liistu laius 5h9  0,030  liistusoone laius võllis 5N9  0,030  liistu pikkus 79h14  0,740  liistusoone pikkus 79H15  1, 200

    Mõõtmestamine ja tolereermine
    thumbnail
    65
    pdf

    Mõõtmestamine ja tolereerimine

    MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

    Mõõtmestamineja tolereerimine
    thumbnail
    6
    doc

    ME Kodutöö nr 4 - Liisteliite ja hammasliite arvutus

    ......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile ():

    Masinaelemendid i
    thumbnail
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    12
    doc

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

    Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus. füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp-peast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist. Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T Ddl Ddl [ ] d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse

    Masinatehnika
    thumbnail
    127
    pdf

    Metallkonstruktsioonid

    TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

    Teraskonstruktsioonid
    thumbnail
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun