Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #1 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #2 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #3 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #4 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #5 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #6 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #7 LASERI TÖÖPÕHIMÕTE-LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuuli8998 Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil

TÜRI KOLLEDZ Väikeste osakeste määramine gaaslaseriga Referaat Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria................................................................................................................................ 5 Praktika............................................................................................................................... 6

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

.................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel..................................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus ­ L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A.

Füüsika
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus ­ L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A.

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Isikuid, kel vastavad võimed on tugevad, nimetatakse meediumideks või kontaktleriteks (religioossetes tekstides ­ prohvetiteks). Inimesed, kellel puudub isiklik ilmutuse-alane kogemus, kalduvad eitama ilmutuse võimalikkust (nad usuvad, et ilmutusi ei ole olemas). Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile 3 aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt

Füüsika
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi

Karjäärinõustamine
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi

Teadus




Meedia

Kommentaarid (2)

D0ris profiilipilt
D0ris: aitas, väga hea materjal
19:25 10-12-2012
trincu profiilipilt
trincu: väga hea materjal !
23:05 10-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun