LAPSE LEIN (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Lapse arusaam surmast

ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks

Sotsiaalteadused

4

docx

Kaevame vanaema üles

LÄÄNE-VIRU RAKEMDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KAEVAME VANAEMA ÜLES Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2013 ,, Kaevame vanaema üles", milline tore pealkiri, selles väikeses raamatus kirjutatakse suurest leinast, mis on käsikäes nutu ja naeruga. Kahe väikese lapse läbielmistest, ebaõiglusest ja vihast , mille põhjuseks oli vanemate keeld minna koos nendega vanaema matusele. Oli ju vanaema Puttele ja Malvale väga tähtis, kuna ta oli neile ainuke vanaema. Ja nüüd teda enam pole! Lapse ei saanud aru, kuidas saab kedagi enam mitte olla, kui keegi pole teda tulistanu, et ta on surnud. Ema seletus: ,,Ta jäi lihtsalt magama" (Gahrton M.,2000,8) Kuidas see on võimalik, et keegi läheb magama ja jääbki magama.

Kirjandus

5

docx

LASTE TOIMETULEK LÄHEDASE SURMAGA JA TEMA ABISTAMISE VÕIMALUSED NÕUKOGUDE AJAL

Kriisiabi LASTE TOIMETULEK LÄHEDASE SURMAGA JA TEMA ABISTAMISE VÕIMALUSED NÕUKOGUDE AJAL Õppejõud: Tiiu Meres Tallinn 2018 Kõige enam mõjutab last lapsevanema surm, sest sellega koos kaotatakse emotsionaalne ja psühholoogiline tugi ja armastatud inimene ning samas kogetakse igapäevases elus toimuvaid suuri muutusi. Intervjueeriti keskealise 2 lapse naist. Mäletan isa matuseid kui olin 13 aastane. Erinevatest linnadest tulid lähedased ja sugulased. Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisaraid. Lihtsalt ei tulnud- ei teadnud, et nii peab ja võibolla ka ei suutnud ega osanud. Lõpuks, peale täiskasvanute korduvaid küsimusi ja viltuseid pilke määrisin õues

Perepsühholoogia

11

rtf

Lapse lein

Referaat Lein (Lap s e d ) Tallinn 2006  Sisukord Mida endast kujutab leinamine?.......................................................................... Laste lein.............................................................................................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast...............................................................

Psühholoogia

18

docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014  1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline

Pedagoogika

13

doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere

Ühiskond

134

docx

Lugemispäevik

Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud.  Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“  Mängitamislaul  Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule...  Valuvõtu laul-  Liisusalmid-  Näpunimetused-  Õpetuslaulud-  Naljalaulud-  Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4  TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene,

Alusharidus

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord

Perekonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)