LAEVA UJUVUS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
2. Laeva ujuvus

2. LAEVA UJUVUS
Archimedese seadus laevale
Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus.

  • Laeva mõjujõud
    z
    XG z
    W
    G G G
    B KG
    KB KB KG
    XB K x K  y
    Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud
    Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud.
    Laeva raskusjõud või kaal W = mg,
    kus m – laeva mass tonnides; g – raskuskiirendus m/s2.
    Tehnikas kasutatakse siiani laevade kaalu puhul raskusjõu ühikuna masstonni, mis on võrdne 9,81 kN.
    Laeva raskusjõud on rakendatud laeva raskuskeskmesse G ja suunatud alla mööda püstsirget, mis on veeliini tasandi normaal .
    Väljatõrjutud vedeliku kaal määrab ujuvuse e. ujuvusjõu, mis on vedeliku mahu ja tiheduse korrutis. Vedeliku tihedus on ühtlase vedeliku mass ruumala ühiku kohta. Tiheduse ühikuks rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on kg/m3, kuid merenduses kasutatakse kordset ühikut Mg/m3 = t/m3 . Tähiseks on . Ujuvusjõud mõjub püstsihis üles ja on
    rakendunud laeva veealuse osa ujuvuskeskmesse B (i.k. buoyancy , vene-keelses kirjanduses siiani C, mis on IMO poolt nüüd kohustuslik tegurite tähis, kuigi lühendina on kasutusel sobiv ЦВ – центр величины).
    Raskuskeskme G ja ujuvuskeskme B koordinaate iseloomus-tavad:
    – abstsissid, s.t. XG ja XB väärtused enamikel juhtudel on negatiivsed;
    – ordinaadid, s.t. YG ja YB 0 väärtuse ligidased;
    – aplikaadid, s.t. KG = (0,5…0,8)D ja KB = (0,5…0,6)T;
    – kaubalaevade KG KB – vastasel juhul tekib ülipüstuvus.
    2.2. Laeva tasakaalutingimused
    Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel:
    – laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga;
    W =  =
    See on ujuvusvõrrand.
    m =  GZ
    W
    WL
    G Z
    B
    

    Joon. 4. Laeva trimmi moment

    – raskuskese ja ujuvuskese on ühel püstsirgel.

    YG = YB = 0
    XG =XB

    See on tasakaaluvõrrand.
    Kui W on suurem  , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem  , siis laev vähendab süvist. Kui W =  = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg.

    2.3. Pindalad , mahud, momendid ja inertsimomendid
    2.3.1. Veeliinitasandi elementide arvutus
    Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterp lane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout’ teoreemi ja harvem Tšebõševi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad, kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide ajastul on lihtordinaatide hulk trapetsvalemi puhul olematu ja täpsus igati rahuldav, kui kasutada näiteks MS Excelit. Kas sisestada 150 m pikkuse laeva veeliinitasand 11 ordinaadiga (näiteks õppetöös) või 151 ordinaadiga projekteerimisel, ei ole MS Excelile oluline – ainult algandmete sisestamise aeg vähe pikeneb. Loomulik, et 11 ordinaadiga arvutatud pindala on umbes 0,8 % väiksem tegelikust.
    Eeldades, et laeva mistahes veeliinitasand on määratud 11 ordinaadiga, s.t. laev on joonisel 10 võrdseks osaks jaotatud, seega n = 10 ja kaarte vahesamm on δL = LPP/n
    saame koostada arvutuseks trapetsvalemi
    või Simpsoni 1. reegli arvutusvalemi, mis on täpsem

    Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid δL/2 või δL/4. Trapetsteguri
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LAEVA UJUVUS #1 LAEVA UJUVUS #2 LAEVA UJUVUS #3 LAEVA UJUVUS #4 LAEVA UJUVUS #5 LAEVA UJUVUS #6 LAEVA UJUVUS #7 LAEVA UJUVUS #8 LAEVA UJUVUS #9 LAEVA UJUVUS #10 LAEVA UJUVUS #11 LAEVA UJUVUS #12 LAEVA UJUVUS #13 LAEVA UJUVUS #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rainu Ibrus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Laeva ujuvus
    • LAEVA UJUVUS
    • Konstant
    • ,66667
    • ,888889
    • Σ
    • Awp S.int
    • ,5*0,2*S.int
    • ⋅ρ
    • Pindala
    • Moment
    • Summad
    • δ

    Teemad

    • Laeva ujuvus
    • LAEVA UJUVUS
    • Archimedese seadus laevale
    • Laeva mõjujõud
    • G G G
    • KB KB KG
    • K
    • W = m
    • ujuvusjõu
    • buoyancy
    • KB
    • Laeva tasakaalutingimused
    • ujuvusvõrrand
    • G Z
    • B
    • YG = YB = 0
    • XG =XB
    • tasakaaluvõrrand
    • m = W
    • GZ =
    • püstuvuse õlg
    • Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid
    • Veeliinitasandi elementide arvutus
    • Veeliinitasandi pindala
    • area of waterplane
    • offset
    • table
    • δL = L
    • δL/4
    • Ujuvustasandi kese
    • first moment
    • f(A)
    • Veeliinitasandi põikinertsimoment
    • Veeliinitasandi piki-inertsimomenti
    • Example 1
    • Calculate the area, position of the flotation and the second moments of area
    • about the two principal axes of the waterplane defined by the following
    • ordinates, numbered from aft. It is 220 m long
    • y
    • f(Jy)
    • f(Jx)
    • 2
    • 8
    • 0
    • 8
    • 1
    • 4
    • 7
    • 6
    • 0
    • 4
    • 8
    • 008
    • 4
    • 6
    • y
    • 7
    • 6
    • 41
    • 8
    • 1
    • 66
    • 12
    • Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean’i mastaap
    • Laeva mahuliste elementide arvutus
    • mahuline veeväljasurve
    • T = T/n
    • DISV)
    • DISV =
    • WL
    • 8
    • ujuvuskeskme abstsiss
    • IMO
    • ujuvuskeskme aplikaat
    • Täiendavate hüdrostaatiliste elementide arvutusvalemid
    • Metatsentriraadius e. põik metatsentriraadius
    • Piki metatsentriraadius
    • Mass-veeväljasurve
    • Tonniühik 1 cm süvise kohta
    • Moment, mis trimmib 1 cm võrra
    • Laeva veeväljasurve klassifikatsioon
    • Mahuline veeväljasurve
    • laeva mahuline veeväljasurve
    • Gross Tonnage
    • Inter
    • national Convention on Tonnage Measurement of Ships – ITCM, 1969
    • puhasmahutavus
    • D
    • T
    • N
    • N
    • tonnage certificate
    • Laeva mass-veeväljasurve
    • mass-veeväljasurve
    • light
    • tühilastis veeväljasurve
    • täislastis veeväljasurve
    • dedveit
    • Laeva teoreetilised elemendid
    • teoreetilise joonise elementide kõverateks
    • General Hydrostatics
    • computer-aided design
    • tabelid
    • lastiskaala
    • ; TPC; MTC; KM;
    • Bonjeani mastaapi
    • Näidis 2
    • 895
    • 415
    • = DISV =
    • f(DISV)

    Kommentaarid (1)

    brabus.rocket profiilipilt
    BRABUS ROCKET: Korralik materjal
    21:58 12-03-2013


    Sarnased materjalid

    4
    docx
    Laeva Uppumatus
    21
    doc
    Laeva Püstuvus
    75
    doc
    Laevade ehitus
    1
    doc
    LAEVAEHITUS
    9
    doc
    Laevateooria
    8
    docx
    Laeva teooria
    34
    docx
    Laevade ehitus eksam
    27
    doc
    Laeva ujuvus ja mereomadused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !