LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID 2
4.Aatomi jõuseade 3
LAEVA DIISELJÕUSEADMED 3
SPM klassifikatsioon 5
SPM Geomeetrilised suhted 7
SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED 8
NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID 9
KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID 11
MOOTORI EHITUS 12
I SPM kere osad 12
ALUSRAAM 13
TUGIPUKK 14
RAAMLAAGRID 15
SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID 16
SILINDRIHÜLSS 17
2 tak SPM SILINDRIHÜLSID 18
SPM SILINDRIKAAN 18
SILINDRIKAANE TIHENDID 19
SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE 20
SPM VÄNTKEPS MEHHANISM 21
KOLB 22
KOLVISÕRM 24
KOLVIRÕNGAD 24
ÕLIRÕNGAD 26
Väntvõll 28
HOORATAS 30
RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD 30
KOLVISÄÄR 30
RISTPEA 31
RISTPEAMOOTORI KEPS 31
SPM KOLVI JAHUTUS 31
GAASIJAOTUS MEHANISM 32
JAOTUS- EHK NUKKVÕLL 32
NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID 33
SPM KLAPID 34
KLAPIVEDRUD 35
NOOKURID 35
TÕUKURIVARDAD 35
TÕUKURID 36
KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID 36
PÕLEMISKAMBRID 37

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID


  • Aurujõuseadmed: ( laev reverseeritakse peamasina
    reverseerimise teel)

    6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja
  • Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi-
    käigu kettad koos labadega )

  • Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri
    mootori reverseerimise teel)

  • Aatomi jõuseade


    • Aatomkatel
    • peaauruturbiin
    • peaülekanne
    • sõuvõll
    • sõukruvi

    LAEVA DIISELJÕUSEADMED


  • Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina
    reverseerimise teel)
    • peadiisel
    • sõuvõll
    • sõukruvi

  • Diisel reduktor jõuseade: (( RSS) revers sooritatakse reversr-
    reduktori abil)
    Peamasin ; 1- sidur ; 2- reduktor; 3- sõuvõll; 4- sõukruvi
  • Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori
    reverseerimise teel)
    4.Gaasiturbiin laeva jõuseade
    • peagaasiturbiin
    • turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse)
    • peaülekanne (reduktor)
    • sõuvõll
    • sõukruvi

    SPM klassifikatsioon


    I taktilisuse järgi:
    2 – taktilised
    4 – taktilised
    II otstarbe järgi
    III kasutatava kütuse järgi
    • gaasimootorid
    • diiselmootorid
    • bensiinimootorid ( karburaatormootorid e. Otto mootorid )

    IV küttesegu süütamisviisi järgi
    • sundsüütega mootorid
    • kompressioon süütega mootorid
    • isesüttimisega mootori

    V konstruktsiooni järgi
    • ristpeamootori • ristpeatamootor
    1 kolb, 2 kolvisäär, 3 diafragma, 1 silindrikaan, 2 kolb, 3 hülss,
    4 liugpinnad ,5 ristpea, 6 liuad, 7 keps 4 keps, 5 väntvõll
    • ristpeata mootorid

    VI silindrite asetuse järgi
    • rida
    • V- kujuline
    • tähtkujuline
    • horisontaalsed
    • vastastikku liikuvate kolbidega mootor

    VII silindrite arvu järgi
    VIII väntvõlli pöörlemis suuna järgi
    • parempoolse pöörlemisega
    • vasakpoolse pöörlemisega

    IX reverseerimis võimaluse järgi
    • reverseeritavad
    • mitte reverseeritavad

    X kolvi keskmise liikumiskiiruse järgi
    • aeglasekäigulised Cm • kiirekäigulised Cm > 6,5 m/s
    Cm – kolvi keskmine kiirus
    S – kolvikäik
    n – pööretearv (p/min)
    Cm = 2S•n = S•n (m/s)
    60 30
    XI silindri täitumisviisi järgi
    • ülelaadimiseta mootorid
    • ülelaadimisega mootoris

    XII küttesegu moodustumise viisi järgi
    • küttesegu silindri sisene moodutus viis ( diiselmootorid)
    • küttesegu silindri väline moodustus viis ( ottomootor)

    XIII pöörete arvu järgi
    • väikeste pööretega SPM kuni 350 p/min
    • keskmiste pööretega SPM kuni 750 p/min
    • suurte pööretega SPM

    SPM Geomeetrilised suhted


    1 – silindri kaan
    2 – kolb
    3 – silindrihülss
    4 – keps
    5 - väntvõll
    S = 2R
    R = S/2
    Vc – põlemiskambri maht
    Vs – silindri töömaht ( kolvikäigu maht)
    Va – silindri üldmaht
    Mootori litraaž – kõigi silindrite töömahtude summa
    Va = Vc+Vs
    ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs
    Vc Vc Vc
    Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust
    Ottomootorite ε = 6...9
    Diiselmootorite ε = 12...18

    SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED


    NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID


    I takt . Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk . Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga.
    II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus , mis segunemisel kõrge temperatuurini
    komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine .
    III takt Paisumine e töötakt , toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel kolvi liikumine ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu. Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel vabanenud soojusenergiast kasulikuks mehaaniliseks tööks, mis panebki mootori väntvõlli pöörlema.
    IV takt Väljalase , toimub väntvõlli teisel pöördel kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Tegelik väljalase algab väljalaskeklapi avanemisega enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Väljalaskeklapi avanemisel voolab töötanud gaas osalt oma ülerõhu , osalt aga kolvi ülespoole liikumise tõttu silindrist välja. Töötanud gaaside väljalaskeprotsess lõpeb väljalaskeklapi sulgumisega pärast kolvi ülemist surnud seisu r.
    Neljataktilise mootori töötamise skeemist võime teha järeldused:
    1. Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde jooksul.
    2.Kolvi neljast käigust on ainult üks töökäik.
    3.Kolvi ülejäänud kolm käiku teostuvad töökäigu vältel ammutatud inertsi mõjul.
    4.Väntvõlli kahe pöörde jooksul peab nukkvõll tegema ühe pöörde.
    5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud.
    6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud ( klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest .
    NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID
    I. sisselase (40…80° enne ÜSS -i ASS-i)
    II. komprimeerimine
    III. paisumine
    IV. väljalase (40…55° enne ASS-i kuni 40…70° pärast ÜSS-i)
    Klappide kattenurk 40…80° enne ÜSS-i kuni 20…50° pärast ÜSS-i kuni 20…50 ° pärast

    KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID


    I takt Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumise surnud seisu suunas eelnevalt komprimeeritud õhu ja küttesegu põlemisel tekkinud gaaside paisumise poolt tekitatud ja kolvile mõjuva jõu mõjul. Järelikult vastab kolvi see käik töötaktile. Kui kolvi ülemine äär töötakti lõpul (kontuurläbipuhke korral) avab väljalaskeaknad, algab ülerõhu mõjul töötanud gaaside väljavoolamine silindrist, mis kestab seni, kuni kolvi ülemine äär avab ka läbipuhkeaknad. Selleks momendiks on gaaside rõhk silindris langenud madalamaks ressiivris olevast rõhust, mistõttu värske õhk paiskub ressiivrist silindrisse ning algab silindri läbipuhumine ja täitmine värske õhuga.
    II taktSilindri läbipuhumine kestab niikaua , kuni kolb üles liikudes suleb oma ülemise äärega läbipuhkeaknad. Kui sulguvad ka väljalaskeaknad,
    algab silindrisse jäänud õhu komprimeerimine, mis kestab kuni kolvi jõudmiseni ülemisse surnud seisu. Järgneb uus töötsükkel.
    Kütuse pihustamine algab 10…15° väntvõlli pööret enne kolvi jõudmist ÜSS-i. Komprimeerimise lõppfaasis silindrisse pihustatud kütuse ja õhu segu süttib isesüüte teel komprimeeritud õhu temperatuurist samuti nagu neljataktilisel diiselmootoril.
    kahetaktilise mootori töötamisest võime teha järgmised järeldused:
    - Töötsüklile vastab väntvõlli üks pööre. Kolvi kahest käigust on ainult üks töökäik (ÜSS-ASS ), teine käik (ASS-ÜSS) toimub mehhanismi inertsi mõjul.
    - Gaasijaotusseadme funktsioone täidab täielikult või osaliselt mootori kolb.
    - Kahetaktilisel mootoril kütuse põlemiseks vajalik õhk surutakse silindrisse atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga.
    - Töötanud gaaside väljatõrjumine silindrist toimub läbipuhkeõhuga.

    MOOTORI EHITUS


    I SPM kere osad


    • alusraam
    • tugipukk
    • silindrid
    • silindrikaas
    II vänt – kepsmehanism
    • kolb
    • keps
    • väntvõll

    III gaasijaotis mehhanism
    • klapid
    • nookurid
    • tõukurid
    • nukkvõll
    • sisselaskeaknad (2 taktiline mootor)
    • väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor)

    IV SPM teenindavad süsteemid

    ALUSRAAM


    1- tihend ; 2-väntvõlli raamlaager;3- kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks ;
    4- alusraami risti vahesein ; a-raamlaagri pesa; 2- pikki sein 3-kinnitus
    б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe-
    sein; в-raamlaagripesa; г-
    ühendusribi; д-kontrollluuk
    Ta on mootori alumine osa ja ta moodustab karteri alumise poole, ning ta põhi on ühele poolele kaldu, et õli saaks valguda ühtekohta kokku. Alusraam kinnitatakse pikkade äärikutega vundamendi külge. Alusraamile toetuvad väntvõll ja kõik ülejäänud mootori osad. Ehituselt koosneb ta:
    • kahest pikkitalast
    • põikitaladest ( i +1)

    Põikivaheseinad moodustavad kambrid, milledes pöörlevad väntvõlli vändad, põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt avatud, et õli saaks seal vabalt liikuda .
    Valmistamis tehnoloogia
    Alusraam valatakse hallmalmist СЧ, sest see täidab hästi valuvorme ja samas talub ka suuri koormusi . Kui alusraam on pikem kui 5m, siis valmistatakse ta kahest osast ja ühendatakse omavahel poltidega. Väiksematel mootoritel võivad olla alusraamid , millised on valmistatud teraslehtedest keevis konstruktsiooni teel, samas on kasutusel ka kiirekäigulisi mootoreid millistel on alumiinium alusraamid. Suured 2 – taktilised mootorid siin kasutatakse alusraame, mis on valmistatud paksudest teraslehtedest välja lõigatud detailide kokku keevitamise teel, ning sisse võib olla keevitatud veel tugevndus ribid .

    TUGIPUKK


    1-A kujuline tugisammas; 2- ülemibe tugipind;
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #1 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #2 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #3 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #4 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #5 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #6 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #7 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #8 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #9 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #10 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #11 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #12 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #13 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #14 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #15 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #16 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #17 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #18 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #19 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #20 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #21 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #22 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #23 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #24 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #25 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #26 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #27 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #28 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #29 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #30 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #31 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #32 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #33 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #34 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #35 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #36 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #37 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #38 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karlapabos Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID...................................................36
    • A-õhukeseseinaline liugelaagriliud
    • -laagrisaale
    • -pliipronks kate
    • B-paksuseinaline liugelaager
    • -laagrisaale
    • -babiit kate
    • -silindrihülsi ülemine äärik
    • -tikkpoldi pesad
    • -tõukurivarda koda
    • -jahutussärk
    • -tõukutipesa kinnituskoht
    • -nukkvõlli laagripesa
    • -silindrihülsi alumise ääre
    • -mootoriplokk
    • -silindrihüls
    • -silindriplokk
    • -fiksaatorrõngas
    • - kompresioonrõngaste uurded

    Teemad

    • LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
    • Aurujõuseadmed
    • Auruturbiin jõoseade
    • Turbo elektriline laeva jõuseade
    • Aatomi
    • jõuseade
    • LAEVA DIISELJÕUSEADMED
    • Otseülekandega diiseljõuseade
    • Diisel reduktor jõuseade
    • Diisel elekteiline jõuseade
    • Gaasiturbiin laeva jõuseade
    • SPM klassifikatsioon
    • taktilisuse järgi
    • otstarbe järgi
    • kasutatava kütuse järgi
    • küttesegu süütamisviisi järgi
    • konstruktsiooni järgi
    • silindrite asetuse järgi
    • silindrite arvu järgi
    • väntvõlli pöörlemis suuna
    • järgi
    • reverseerimis võimaluse
    • kolvi keskmise
    • liikumiskiiruse järgi
    • silindri täitumisviisi järgi
    • küttesegu moodustumise viisi järgi
    • pöörete arvu järgi
    • SPM Geomeetrilised suhted
    • SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED
    • NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID
    • NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID
    • II
    • III
    • KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID
    • I takt
    • II takt
    • MOOTORI EHITUS
    • I SPM kere osad
    • vänt – kepsmehanism
    • gaasijaotis mehhanism
    • SPM teenindavad süsteemid
    • ALUSRAAM
    • TUGIPUKK
    • RAAMLAAGRID
    • SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID
    • SILINDRIHÜLSS
    • tak SPM SILINDRIHÜLSID
    • SPM SILINDRIKAAN
    • SILINDRIKAANE TIHENDID
    • SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE
    • SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM
    • KOLB
    • KOLVISÕRM
    • KOLVIRÕNGAD
    • ÕLIRÕNGAD
    • KEPSUD
    • Väntvõll
    • HOORATAS
    • RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI
    • ERIOSAD
    • KOLVISÄÄR
    • RISTPEA
    • RISTPEAMOOTORI KEPS
    • SPM KOLVI JAHUTUS
    • GAASIJAOTUS MEHANISM
    • JAOTUS- EHK NUKKVÕLL
    • NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID
    • SPM KLAPID
    • KLAPIVEDRUD
    • NOOKURID
    • TÕUKURIVARDAD
    • TÕUKURID
    • KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA
    • PÕLEMISKAMBRID
    • PÕLEMISKAMBRID

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    56
    doc
    JÕUSEADMETE TÜÜBID 3
    56
    doc
    JÕUSEADMETE TÜÜBID 2
    16
    docx
    Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
    84
    docx
    KATLAD 2
    58
    doc
    TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
    70
    doc
    Exami küsimused ja vastused laevaehituses
    75
    doc
    Laevade ehitus
    75
    doc
    Eksamipiletite küsimused ja vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !