.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) ,
PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.
diameetrist ning kiirusest. Kohttakistuste mõju voolule on lokaalne st avaldub ainult takistuse paiknemise kohas.Kohttakistused:voolulaiendid ja vooluahendid;voolusuuna muutused;torukäänud; toruarmatuur(diafragma, siiber, ventiil,klapp) Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse muutumist. 5. Fluidumi transport.Pumbad, pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid.Kavitatsioon, hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja
korda suurem, kui on seadmelt saadav jõu võimendus ehk: s1A1 = s2A2 ehk s2 = s1 Sellest tuleneb väiksema kolvi mitmeid kordi suurem käigupikkus võrreldes suurema silindri käigupikkusega, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Selel 12 näidatud skeem sobib vaid täituri väikeste käigupikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump, mis annab oma samaaegselt töötavatest paljudest (suur summaarne käigupikkus!) väikestest tööruumidest (väike pindala! ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse. 8. Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri, -arv. Saastumise põhjused: · Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht, mis ei ole
Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt- energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile
sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide
Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus.
kaheks ebavõrdseks osaks. Balanseeriva osa pindala moodustab umbes 30 % kogu roolilehe pindalast. Balanseeritud rooli pööramiseks vajalik moment on tunduvalt vähem kui tavalisel roolil. · poolbalanseeritud, tavalise ja balanseeritud rooli vahepealne variant. Reeglina varustatakse mistahes laeva rooliseade põhi- ja tagavara rooliajamiga. Tagavaraajmit ei nõuta eraldi juhitavate roolimasinate mitme rooliseadmega laevadel. Hüdraulilise rooliseadme põhiosad on: · pump (pumbad 2 tk), · torustik, · armatuur, · juhtorganid, · Hüdrauliline pöördtiivik roolimasin on otse ühendatud ballerile Elektrohüdrauliline pöördtiivik roolimasin koosneb kahest rootorist ja staatorist. Rootor on kinnitatud otse ballerile. Roolimasina rootoril on suurema pöördemomendi andmiseks väiksemate kabariitide juures kolm rootorilaba, millede vaheline nurk on 120 . Rootorilabad on tihendatud vastu roolimasina korpust sisemiste tihenditega .
.................................................................................. 54 4.1.1 Ballastipump............................................................................................................ 54 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 4.1.3 Hüdroforipump ........................................................................................................ 55 4.1.4 Sludge pump ............................................................................................................ 55 4.1.5 MDO; GO transfer pump ........................................................................................ 56 4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4
mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala. Eristatakse silindri üldmahtu ja töömahtu: *) ruumala, mis tekib kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse, nimetatakse silindritöömahuks; *) mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; *) silindri üldmaht on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; *) mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa; Surveprotsessi lõpprõhk on füüsikaline suurus, mida saab mõõta manomeetriga ja selle ühikuks on MPa; Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv aluseks võetud ajaühikus: 1/min ja 1/s; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd;
Kaasakantavad: Pulberkustutid, CO2 kustutid ja vahumoodustajad Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile, tuletõrjekapid on paigutatud vastavalt reeglitele. Ühte tulekollet peab saama kustutada kahe voolikuga samaaegselt. Süsteemis hoitakse rõhk sees hüdrofoori ja tekipesupumba abil. Süsteemis kasutatakse kolme elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori. CO2 tulekustutussüsteem: Kasutatakse A-kategooria masinaruumides (peamasinaruumides, abimasinaruumis, kütuse ettevalmistamiseruumis, 7 avariigeneraatori ruumis). CO2 jaam asub kümnendal tekil. Peamasinaruum ahter on 44 ballooni, peamasinaruum vöör on 65 ballooni, abimasinaruumi jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja
13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem 1) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2
efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust p − pv H= m +h , ρg kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (ρ), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: N n=QHρg . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks
ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku
ülevaltpoolt, ning õhem altpoolt ja see on seletatav sellega, et surve laagris on allpool suurem, kui seda on laagri üleval poolel ja seetõttu surutaksegi laagris alumises poolest õli välia.Võlli põõrlemisega jooksebki õli laagrist välja, ning seetõttu tuleb laagrisse juhtida koguaeg õli juurde. Õli juhitakse juurde alati laagri vähem koormatud piirkonna kaudu (kas pealt, või ka külgedelt), õli jaoks võidakse laagrite külgedele teha õlitaskud, kust põõrlev võll haarab ta kaasa. Õlikiilu teket võimaldab ka laagrilõtk [σ] st laagri tapi ja võlli kaela vaheline ruum peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks. ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED: Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid
Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.
omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud Soojuselektrijaamade põhilised omatarbeseadmed on järgmised, suitsuimejad, puheventilaatorid, kütusesöötjad, hüdrotuhaärastussüsteemi pumbad, elektrifiltrid, toitepumbad, tsirkulatsioonipumbad, kondensaadipumbad, turbiini ja generaatori õlituspumbad, generaatori jahutuspumbad, võrgupumbad. Elektrilise omatarbe võib jaotada kahte gruppi: omatarve, mis sõltub jaama (ploki) koormusest; omatarve, mis ei sõltu jaama (ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne). Teise gruppi kuuluvad järgmised seadmed:
tankerid dedveidiga üle 30 000 tonni, peavad olema varustatud piisava mahutavusega eraldatud ballastitankidega. Ballasti võib sellistel tankeritel võtta lastitankidesse vaid erandjuhtudel. SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel
· Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel Filter satub ainult ühte pinnaveekihti! 4. Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub filtrist läbi. Puurkaevu katsetamine - Puurkaevu olulisemad näitajad: · Staatiline veetase so põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata · Puurkaevu suurim tootlikkus so vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust · Dünaamiline veetase so veetase mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul · Alandus so põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega · Vee keemiline koostis Meenutusi füüsikast Vooluhulk ühik l/s ; m3/h (Voolu)kiirus tähis v, ajaühikus läbitud tee pikkus! m/s, km/h. Veemajanduses ka cm/s ja m/h Rõhk - tähis p, pinnaühikule mõjuv jõud
3. Hüdroekskavaatori hüdrosüsteemi iseloomustus, töötamine. Koosneb hüdromootoritest, hüdrosiibritest, hüdrojaoturitest, kaksikpumbast , hüdrosilindritest ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena
Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30%
Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus: · lehtvedrudega · keerdvedrudega · taldrikvedrudega · väändevedrudega (torsioon-) · kummivedrustus · pneumovedrustus · hüdropneumovedrustus Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi: · jäikadeks · pooljäikadeks · elastseteks
torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite jaoks ühist paisupaaki. Paisupaagi ülesandeks on kompenseerida jahutusvee termopaisumisi ja kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies) Kaasaegsetel suurtel diislitel võidakse jahutusvee pumpasi käivitada ka eraldi asuva elektrimootorite abil. Jahutusveepumpadena kasutatakse Mereveepumpadena: kolbpumpasid, tsentrifugaalpumpasid Mageveepumpadena : tsentrifugaalpumpasid, põõrispumpi. VEEJAHUTID
ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega. Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver?
Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkkondades, vedelikud või gaasid. Loomuliku korral liigub tänu vedeliku tiheduse erinevustele, sundkonvektsiooni puhul paneb liikuma väline tegur, näiteks pump. 6. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Oleneb pinna omadustest ja selle värvist. Hõredas keskkonnas paremini. Soojusülekanne toimub elektromagnetlainete vahendusel, neeldumisel. 7. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Näiteks mikrolaineahi (mikrolained). Küpsetusahjud, praeahjud. Põhjustab soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
