...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus
2 Raha konversiooni suuruse saab leida valemiga 7.6. 1 2 Avaldades C, saab raha optimaalse konversiooni suuruse (C*) järgmise valemiga3: 2 T F (7.6) C = . i Milleri-Orri rahavaru mudel on välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Mudel eeldab, et netorahavood jaotuvad vastavalt normaaljaotusele ja tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Toodud mudeliga on võimalik leida raha optimaalse pöördepunkti väärtus. Optimaalseks pöördepunktiks on punkt, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel (kui rahakonto on jõudnud alumisele limiidile) või ostmisel (kui rahakonto on jõudnud ülemisele limiidile). Väärtpaberitehingute pöördepunkti optimaalne väärtus Z* leitakse valemiga: 3 F 2 (7.7) Z =3 + L, 4i
aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2
Kõik kommentaarid