PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Lukas Kalviste LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki,
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr. 6 Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 1. Töö eesmärk. Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3. Töö käik. 1) Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga,
tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja
...................................................................................................... 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 21 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus Orgaanilise keemia praktikumi lõputööna sünteesisin aniliinist lähtudes atsetaniliidi. Atsetaniliid on lõhnatu tahke pulbriline aine, mille värvus varieerub värvitust valgeni. Kõige sagedamini saadakse seda äädikhappe anhüdriidi reageerimisel aniliiniga (kasutusel ka selles töös). Reaktsioon on olnud laialdaselt kasutuses orgaanilise keemia praktikumides, kuna tutvustab mitmeid põhilisi 1 sünteesivõtteid (s.h. ümberkristallimine). Atsetaniliid on esimene aniliini derivaat, millel avastati palavikku alandavad ja valuvaigistavad omadused juba 1886. aastal. Ainet kasutati palju aastaid aspiriini
V: Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari
Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks?
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1.Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks?
karedas vees on olemas nii Ca, Mg ioonid kui ka (vesinik)karbonaadid. Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi. 37. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) 38. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust, kus keskmises nõus on kivitükid ning ülemisse valatakse soolhapet. Soolhape voolab alumisse nõusse ning puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine mis väljub nõust kraani kaudu. CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O 39. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Vaja läheb CO2 ballooni, korgiga kolbi, kaalu, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2
HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO 2 eraldumine vastavalt reaktsioonile Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis.
lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi
Metüülpunane (mp) – pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt. Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid. HCl ↔ H+ + Cl- 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2 CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- 2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2 Teha järeldus hapete tugevusest. Katseklaasis soolhappega on vaadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha
2 Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. 3 Loksutan hoolikalt. Lahus muutus violetseks. 4 Jälgisin värvuse muutust. Lahus oli pruunikas. Järeldus Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab, et lahuses on 2 või enama peptiidsidet. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid). Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. HNO3 denatureerib valk pöördumatu. Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik 1 Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvitu. 2 Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud . 3 Loksutan reaktsioonisegu
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2
redutseeruvad (naatriumsulfiti toimel) Cr2+ ioonideks. 2 2 SO4 4 H 2e 2 H SO3 H 2O -0,93V – redutseerija Cr 3+ + e – Cr 2+ -0,41V – oksüdeerija E 0 0,41 0,17 0,58V 0 < reaktsioon ei toimu Katse 11. Valada tsentrifuugiklaasi ~2 mL K2Cr2O7 lahust, leelistada (~1 mL 2M ammoniaagilahusega või naatriumhüdroksiidilahusega) ning lisada tõmbe all ~1 mL tioatseetamiidi lahust. Tsentrifuugiklaasis olevat lahust kuumutada vesivannis märgatavate muutuste lõppemiseni, lasta veidi jahtuda ning seejärel tsentrifuugida. Katseklaas tühjendada tõmbe all ! Millised muutused katse käigus toimuvad? Leelistamisel läks lahus kollaseks, pärast
leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. OH OH O O O 2N NO 2 - O 2N N O 2 HNO3 OH + H2O värvitu kollane oranz 1.1.3. Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~1 ml munavalgu lahust, teise katseklaasi samapalju zelatiini lahust. Mõlemale lisasin 6 tilka Milloni reaktiivi, mille tagajärjel munavalgu lahusele tekkis valge sade, zelatiini lahus jäi aga endiseks. Järgmisena soojendasin mõlemat katseklaasin kuumas veevannis: munavalgu lahuses toimus ~3 minutiga kihistumine, kus põhi jäi vedelaks ja pisut kollakaks, ülalt aga massistus (valge) ning keskelt oli pisut punakas. Zelatiini lahus, olles
Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 lisasin metüülpunast, lahus muutus punaseks. Na2CO3 lisasin fenoolftaleiini, lahus muutus roosakaslillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikult on lahuse pH < 4,2. Lahus on happeline, st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Fenoolftaleiini pöördeala on pH 8,3...9,9; järelikult on lahuse pH > 9,9 . Lahus on aluseline, sest ülekaalus on OH- ioonid. (tugev hape ja nõrk alus, järelikult lahus happeline) (tugev alus ja nõrk hape, järelikult lahus aluseline) Gaasi teke Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi?
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused)
tekkis valge sade. Lahuse kuumutamisel muutus sade kollaseks, sest valgu aromaatsed tuumad nitreerusid, ehk moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on kollase värvusega. Segu jahutamisel ja ammooniumhüdroksiidi lahuse lisamisel leeliselise keskkonna loomiseks omandas segu oranzi värvuse, mis on tingitud nitrofenool tüüpi ühendi hape/alus indikaatoriks olemisest. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatsed tuumi omavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada, et valk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, ehk türosiini (Tyr). Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks. Töö käik: 1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiinilahust.
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl C M ,HCl C M ,KOH = VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ?
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 VHCl C M ,HCl C M ,KOH = VKOH Laboratoorne töö 3. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ?
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 VHCl C M ,HCl C M ,KOH VKOH Laboratoorne töö 3. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ?
13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + H2O + CO2 ↑ 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja
Kukkutati metallitüükk happesse ja toimus reaktsioon ning samal ajal muutus vee nivoo bürettides. Peale re-ni lõppemist, anti vesinikul jahtuda ja jälgiti, et vee nivoo enam ei muutuks. Liigutati bürette üles-alla, et vee nivoood oleksid mõlemas büretis silma järgi ühes tasapinnas ja lugeti samalt bürretilt uus vee nivoo näit. Esimese ja teise vee nivoo näidu vahe on eraldanud vesiniku maht, aga kuna vesiniku koguti vee kohale, siis vesinik sisaldas ka veeauru. Selleks, et saada puhta vesiniku maht, tuli kasutades Daltoni seadust arvutada järgmise seose järgi: V 0 = (P üld ) - p H 2O V T 0 P0 T Saadud V0 ongi eraldunud vesiniku ruumala. 15.Küllastaud veearu osarõhu suurus süsteemis leiti temperatuuri järgi, mida fikseeriti katse sooritamise ajal, tabelist. 17
Viia Lepane SISSEJUHATUS Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO4 ja Na ). Sama reaktsioon 2 + ioonvõrrandina 2OH(aq) + Cu2+(aq) Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq ühend lahuses, s tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega ). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:
CuSO4 lahust. Loksutada katseklaasi ning reaktsiooni kiirendamiseks soojendada katseklaasi vesivannil. Tulemus: Tekkis helesinine sade, mis hakkas loksutamisel aina enam intensiivsemaks minema, ka vesivannil soojendamine muutis sadet veelgi tumedamaks ja intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning peptiidsitemete esinemine ehk seega ka valk sai tuvastatud. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Lisada tuleb kontsentreeritud lämmastikhapet, mille toimel valk denatureerib pöördumatult ning sadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad, moodustunud ühend on intensiivse kollase värvusega. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisada 5-6 tilka kontsentreeritud lämmastikhapet. Loksutada ja soojendada, kuni valge sade muutub kollaseks. Seejärel jahutada segu ning
Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g . · Lisasin mõne tilga kahest erinevast uuritavast materjalist (akroleiinitesti proovid 1 ja 2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oks�
Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega: Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 - m3 = 0,14922 kg 0,04878 kg
Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis; · teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erinevat taandavat suhkrut (laktoos, fruktoos).
a) Arvutage, mitu kuupmeetrit süsinikdioksiidi eraldub selle aja jooksul, kui kütusena kasutatav undekaan (C11H24) põleb täielikult? (1740 m3) b) 1 hektar metsa seob keskmiselt 25 m3 süsinikdioksiidi ööpäevas. Mitme ööpäevaga suudab 1 hektar metsa siduda sellise süsinikdioksiidi koguse, mis tekib lennuki ülelennul Eestist? (69,5 ööpäevaga)) 10. Koolilaborisse toodi analüüsimiseks tükk raua ja süsiniku sulamist. Sulamitükk pandi reageerima soolhappega (ülehulgas), seejuures eraldus 5,60 dm3 vesinikku (normaaltingimustel) ning reageerimata jäi 0,5 g süsinikku. Kas uuritav rauasulam oli teras (alla 2% süsinikku) või malm (2% - 5% süsinikku)? Põhjendage arvutustega. (3,5 % C, malm) 11. 200 cm3 1,46%-lisele HCl lahusele ( 1,00 g/cm3 lisati 8,55 g Ba(OH)2. Milliseid lahustunud aineid sisaldas saadud lahus pärast reaktsiooni? Mitu mooli iga ainet oli? Kas lahus oli pärast
täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo nait (V2). Katseandmed: Magneesiumi molaarmass MMg = 24,31 g/mol Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 8,91ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2= 18,32 ml
Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42 ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH(aq) + Cu2+(aq) Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq ühend lahuses, s tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega). Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: H2SO4, BaCl2, 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
