50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SMelody
Õppematerjali autor
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade
Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Koos Läti ja Leedu baaskaardiga moodustub ühtne Baltimaade kaardisüsteem
Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1
Lähte ja lõpudirektsiooninurkade arvutamine: B 1 3 tanB=yAB/XAB=YB-YA/ YB-YA X 2 K Kontrolliks: B dAB = xAB / cos AB = 2 K = yAB / sinx AB = (xAB) + (yAB) 2 2 12.Plaani koostamine. Teodoliitkäigu plaan on kogu teodoliitmôôdistamise töö tulemuseks, ülejäänud (môôtmised, arvutused jne.) on abivahenditeks. Plaani koostamise reeglid on kindlad ja neid tuleb järgida. 4 Kôigepealt tuleks kindlaks teha, kui suurte môôtmetega tuleb teodoliitkäik plaanil. Selleks vaadatakse x- ja y-teljel olevaid suurusi, nende järgi valitakse sobiv môôtkava. Lisaks jäetakse plaani paberile igast küljest vaba ruumi umbes 10 cm
maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ellipsoidiga.
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid