Lülijalgsed (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Kes on lülijalgsed ?
 
Säutsu twitteris
Lülijalgsed 8 klass 2007 Kes on lülijalgsed? LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid ­ jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas ­ jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub: pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid. Jõevähi ehitus (2) · Peaosas asuvad liitsilmad. · Pea piirkonda kinnituvad ka kompimiselundid ­ tundlad. · Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. · Lõugadest tahapoole jäävad 5 paari käimise jalgu, millest esimesed on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. · Tagakehale kinnituvad ujujalad. · Viimane jalapaar moodustab koos tipulüliga uime. · Vähk liigub pea ees, ujub aga tagurpidi. Jõevähi ehitus (3) Jõevähi elundkonnad (1) · Närvisüsteem - olulisel kohal on kompimis- ja haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt ­ vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue ­ kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid ­ jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad. · Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis on heaks kaitseks vähi õrnale kehale. · Paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elavate käsnade tükikesi. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (4) · Kõik vähid ei ole suured ­ näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5) · Keldrikakand on maismaal elav vähiline. · Ovaalse ja üsna lameda kehaga loomad, keda võib leida niisketest paikadest ­ kelder, kõdu, puunotid jne. Vähid loomade ja inimese elus · Vähid on tähtsaks lüliks looduse aineringes, nad on paljudele veeloomadele ja inimestele toiduks. · Nt. jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid. Garneel. Tänan!
-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Lülijalgsed #1 Lülijalgsed #2 Lülijalgsed #3 Lülijalgsed #4 Lülijalgsed #5 Lülijalgsed #6 Lülijalgsed #7 Lülijalgsed #8 Lülijalgsed #9 Lülijalgsed #10 Lülijalgsed #11 Lülijalgsed #12 Lülijalgsed #13 Lülijalgsed #14 Lülijalgsed #15 Lülijalgsed #16 Lülijalgsed #17 Lülijalgsed #18
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahtox001986 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Lülijalgsed
  • Kes on lülijalgsed?
  • LÜLIJALGSED
  • KOORIKLOOMAD
  • ÄMBLIKULAADSED
  • PUTUKAD
  • Vähid – jõevähk
  • Jõevähi ehitus (1)
  • Jõevähi ehitus (2)
  • Jõevähi ehitus (3)
  • Jõevähi elundkonnad (1)
  • Jõevähi elundkonnad (2)
  • Jõevähi sigimine
  • Vähkide sigimine
  • Red King
  • Vähi alammõõt
  • Krabid
  • Nende keha peamise osa
  • Soojades meredes elavad
  • Nende väljasirutatud
  • Vähid loomade ja inimese elus
  • Garneel
  • Tänan!

Teemad

  • Erakvähid
  • vesikirbud
  • Keldrikakand

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
1
docx
7
ppt
2
doc
3
doc
25
docx
21
doc
21
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto