50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigridtreialt
Õppematerjali autor
Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13 eluaasatni. Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani. Troopikas toimub sigimine aastaringselt , eriti septembris ja novembris. Tiinus kestab otselotidel ligikaudu 70 päeva. Pesakonnas on 2-4 poega, mille eest hoolitseb ainult emane. Jaaguar (Panthera onca) Jaaguar on suurim Lõuna-Ameerika looduses elav kaslane.Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Maiad uskusid, et jaaguar on allmaailma jumal, kes hoolitseb selle eest, et Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi
........................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................
maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. TOITUMINE Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib
Teisest tüübist taimedest jällegi saab ta palju kergemini omastada toitained, sest seda aitab kaasa kapibaarade pimesool, mis käitub loodusliku kääritajana. [] SUURIMA NÄRILISE ENESEKAITSE Kapibaarade üks suurimaid vaenlasi on jaaguarid. Jaaguarid üldjuhul proovivad püüda nooremaid ja karja ääre osasse aetud isendeid. Äärealased isendid on nõrgemad ja nooremad ei ole veel piisavalt osavad. Kapibaarade parim kaitse on eest ära joosta vette, sinna jaaguar üldjuhul järgi ei roni. Antud närilised suudavad vees end väga hästi varjata, kuna nad suudavad enamus oma kehast hoida pikka aega vee all ainult silmad, ninasõõrmed ja kõrvad on veest väljast, kuid kuna need on kõik pea ülaosas, siis on kokkuvõttev väga väike osa vee peal. Nad on nii head vees varjajad, et uurijatel on tekkinud vaidlus selle üle, kui kaua suudavad nad püsida üleni vee all osad väidavad, et ainult 15 sekundit, kuid siiski enamus
a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.
suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan lehetäi papagoi mahagonipuu Toiduahela katkemine Toiduahela katkemine toimub siis, kui näiteks jakarandapuu lehti söövad sisalikud, sisalikke omakorda anakondad ja anakondasid leopardid
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest looma
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid