Lühilaine levi (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

LÜHILAINE LEVI
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
RAADIOLAINED 3
Pinna- ja ruumilained 3
RAADIOLAINETE LEVIMINE 4
Atmosfääri mõju laine levimisele 4
Ionosfäär 4
Ionosfääri kihid 4
Päikese mõju levile 6
Ruumilaine peegeldumine ja kauglevi 7
Levi sõltuvus lainepikkusest ja ajast 7
LÜHILAINE LEVI 9
Lühilained 9
Lühilaine levimine 9
Lühilaine levimise iseärasusi 10
KOKKUVÕTE 14
KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU 15
LISAD 16
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
Lisa 4 18
Lisa 5 19

SISSEJUHATUS

Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt . Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral.
Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest.

RAADIOLAINED

Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit.
Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

habakuk Õppematerjali autor

Raadiolained raadiolainete levimine lühilaine levi

Sarnased õppematerjalid

doc

„Raadiotehnika alused”

olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris (refraktsioon). Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega. 3. Mis on raadiolainete peegeldumine, murdumine e refraktsioon , difraktsioon ja hajumine? Laine peegeldumine on kahe erineva keskkonna kokkupuute pinnale langeva laine tagasipöördumine samasse keskkonda, kust ta tuli. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.

Raadiotehnika

doc

Elektromagnetism

1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a

Füüsika

210

docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

süvend λ/4 Ühenduskoha suhtes moodustab drosseli kanal lühistatud kahejuhtmelise lõigu pikkusega ½ lainepikkust, mis on samaväärne lõikude otseühendusega. Ühenduse hermetiseerimiseks on drosseliäärikusse sisse lõigatud teine (välimine) ringikujuline kanal, kuhu pannakse kummist rõngakujuline tihend. Ühendused kinnitatakse üksteise külge nelja kruvi abil. Vaatleme lühidalt, kuidas toimub ülikõrgsageduslike võnkumiste levi lainejuhes. Elektromagnetilised lained võivad olla polariseertud rõht- või püstsuunas. Magnetvälja vektor Elektrivälja vektor Rõhtsalt polariseeritud elektromagnetiline laine Püstsuunas polariseeritud elektromagnetilise lainel on magnetvälja vektor rõhttasandis, elektrivälja vektor püsttasandis. Asetame rõhtsalt polariseeritud elektromagnetilise laine teele tasapinnalise metallplaadi. Tasapinnaline metallplaat on lainele

Laevandus

doc

Spikker

signaali teoreetiliselt vabas ruumis levinud signaaliga. Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide "paksuse": Defineerime järgmised mõisted: Pt saateantenni sisenev võimsus Pr0-vastuvõtuantenni poolt vabas ruumis vastu võetav võimsus d saate- ja vastuvõtuantenni vaheline kaugus d - levi hilistus, = , c Gt- saateantenni võimendus Gr vastuvõtuantenni võimendus Vabas ruumis avaldub vastuvõetud võimsus Friisi valemiga: 2 Pr 0 = Pt Gt Gr . Pinna ebaühtlus

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon L

Keskkonafüüsika

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika

docx

Keskkonnageoloogia

Maavärinad põhjustavad veepinna lainetust, maalihkeid, gaasitrasside purunemist ja tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained. Ruumilainetest eristatakse P(piki) ja S(risti) laineid, esimese puhul võnguvad kivimiosakesed samas suunas laine levimise suunaga, S lainete puhul on laine levimise suund risti kivimiosakeste võnkumise suunaga. Ruumilainete levik sõltub Maa tihedusest, selle kaudu on võimalik määrata kivimite ja mineraalide koostist, nende faasilist olekut ja kristallstruktuuri muutust. Laine leviku kiirus sõltub otseselt temperatuurist ja rõhust

Geoloogia

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr

Üldmeteoroloogia

Rohkem sarnaseid