kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö – ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb
ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon.
Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest tugevamate ellujäämine (autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse välja, trambitakse. See on loomulik protsess, vahele sekkuda ei tohi. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. · Tänepäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Organism ja ühiskond Organism Ühiskond Rakk inimene Kude Grupp Karl Marx (1818 1883) · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse)
1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted
b) Eestis on materialistlikud väärtused rohkem d) Sotsiaalset kapitali levinud kui postmaterialistlikud 6. Oletame et isa ja poja sissetulekute c) Raha pole inimese elus kaugeltki mitte kõige korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20, tähtsam asi Venemaal 0.10 ja Hiinas 0.40. Milline ühiskond on nende andmete järgi kõige 2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs
........................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39
maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia
................39 12.SOTSIAALSED PROBLEEMID.............................................................................................44 13.KULTUUR............................................................................................................................... 47 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................................................................................54 Käesolev konspekt on mõeldud kasutamiseks õppetöös. Selle kasutamiseks muudeks otstarveteks tuleb luba küsida konspekti autoritelt. 1. MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG? Mis ühendab Ronald Reaga, ML King, Saul Bellow, Robin Williams'it? - Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka. * Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena. * turuuuringud * Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat.
Kõik kommentaarid