Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lühikokkuvõte- vabadussõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Lühikokkuvõte- vabadussõda #1 Lühikokkuvõte- vabadussõda #2 Lühikokkuvõte- vabadussõda #3 Lühikokkuvõte- vabadussõda #4 Lühikokkuvõte- vabadussõda #5 Lühikokkuvõte- vabadussõda #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Inna Baranova Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Korraldati valimised Maanõukogusse, kus eestlasi ja lätlasi esindas 23 ning sakslasi 34 saadikut. 1918 septembris kirjutas keiser alla Baltimaade iseseisvuse tunnustamise aktile ning Riias kuulutati välja Balti hertsogiriik. Novembri algul puhkes revolutsioon ning kukutati keiser. 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval astus Ajutine Valitsus taas kokku. Iseseisev Eesti Vabariik taastus. §11-12. Vabadussõda Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti 21. novembril. ­ Eesti Vabariik taastus. Vabadussõda Nõukogude Venemaa tahtis tagasi saada kõik impeeriumi endised valdused. 1918. novembris Punaarmee Eesti pinnal. Interventsioonile püüti anda kodusõja muljet. Punavägede vastas seisid Eesti Kaitseliidu ja Eesti Rahvaväe salgad. 22. novembril rünnak Narvale. 28. novembril 1918. algas Vabadussõda. Kiire edasitung. Rahvaväe ebaedu põhjused: vastaseid oli rohkem; relvastuse ja varustuse ebapiisavus; otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine; madal võitlusmoraal. Eesti Töörahva Kommuun. Eesti enamlased. Selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Aastavahetusel hakkas edu eestlase poole tulema. Edukad olid soomusrongis ja meredessandis(Johan Pitka). Sõdurite arv suurenes. Moodustati veel vabatahtlikke väeosi. Vägede juhatamine korraldati ümber. Johan Laidoner. Varustatus paranes

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

Alles Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti-, Liivi- ja kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all Kohe sõja algul mobiliseeriti Vene armeesse 60 000 eesti meest, kogu sõja vältel aga võeti sõjaväkke umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 said surma. Esimese maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Ilma oma ohvitserideta ja rindekogemustega sõduriteta oleks mõni aasta hiljem vaevalt vabadussõda võita suudetud. Eestlasest ohvitsere ja kindraleid oli tsaariarmees varemgi, kuid oma rahvuslike relvajõudude tarbeks selgelt ebapiisavalt. Sõjas olid ohvitserikorpuse kaotused suured ja nende kompenseerimiseks tuli kiirendatud korras koolitada uusi nooremohvitsere. Üle kolme tuhande eestlasest üliõpilase, koolmeistri ja lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun