Lühiülevaade Inglismaa ajaloost (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline sündmus sai reformatsiooni ajendiks Inglismaal ?
  • Millised muutused toimusid Inglismaal 1534. a vastu võetud supremaatia aktiga ?
  • Miks tekkis 1685 uue troonipärija suhtes tugev opositsioon ?
 
Säutsu twitteris
II. SUURBRITANNIA
TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: 
 
Sajand 
Olulisemad sündmused 
1. saj 
  43 –  roomlased alustasid  Britannia vallutamist. 
2. saj 
  Roomlased ehitasid  Britannia provintsi kaitseks  Hadrianuse ja Antoniuse 
vallid. 
5. saj 
  410 – lahkusid  viimased  Lääne- Rooma leegionid Britanniast. 
  Algas germaani hõimude (anglosakside)  sissetung  seni keltidega asustatud 
Inglismaale
  Püha  Patrick  ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti 
saartel. 
7. saj 
  Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud 
ristiusu. 
8. saj 
  793 –  viikingid  rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 
11. saj 
   1016 - 1035  – Inglismaa kuulus Taani kuningas  Knut  Suure suurriigi koosseisu. 
  1066 –  Normandia  hertson  Guillaume II lõi  Hastingsi  lahingus anglosakside 
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 
13. saj 
   1215  – „Suure vabaduskirjaga” ( Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 
  1265 – Inglismaal tuli esmakordselt kokku  seisuste esinduskogu- kahekojaline 
parlament
14. saj 
   1337  – algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 
15. saj 
  1455-1485 –  Rooside sõda Lancasteri ja York `i suguvõsade vahel. 
16. saj 
  1534 -   Henry  VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani  kirikule. 
  1558 – Inglismaa kuningannaks tõusis viimane  Tudorite dünastia  monarh  – 
Elizabeth I (valitses kuni  1603 ). 
  1588 –  Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 
17. saj 
  1603 – Inglismaal tõusis troonile šoti-päritolu James I  Stuartite dünastiast.  
  1642- 1649  – kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. 
  1649 – hukati kuningas Charles I  ja kuulutati välja vabariik. 
  1653 – O. Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. 
  1660 – Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 
  1688 – Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas 
kindlustuma parlamentarism.   
18. saj 
  Inglismaal algas tööstuslik pööre. 
  1707 – Inglismaa ja Šotimaa moodustasid reaaluniooni. 
  1783 – Inglismaa pidi  Versailles `i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 
19. saj 
  1801 –  Iirimaa kuningriigi  liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. 
   1832  – parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 
  1830.-1840.aastad – tšartislik töölisliikumine Inglismaal. 
  1845 –  Iirimaal  puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 
   1837  – kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 
 
 
 
 

1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 
 
1.1. 

Keldid
I  at  esimesel  poolel  eKr  algas  indoeuroopa  rahvaste  hulka  kuuluvate   keldi   hõimude  esiletõus 
Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel  Hallstatti  kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu 
aladel  La  Tène`i  kultuur).  I  at  keskel  eKr  olid  keldi  hõimud   asunud   elama  Galliasse  (tänapäeva 
Prantsusmaa),  Britanniasse  ja  Iirimaale  (alates  7-6.  saj  eKr),  Hispaaniasse,  Põhja-Itaaliasse  ning 
liikunud  üle  Balkani  poolsaare  Väike- Aasiasse .  Briti  saartele  ja  Iirimaale  sundis  kelte  asuma  üha 
suurenev  germaani  hõimude  surve  ning  hõimude  omavahelised  tülid.  Briti  saartel  varem  elanud 
rahvad  (nt piktid Šotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. 
 
1.2. 
Rooma   vallutused
Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik  Julius  Caesar  Gallia  vallutamise perioodil 
55-54  eKr.  Pärast  Gallia  lõplikku  vallutamist  alustasid  roomlased   keiser   Claudiuse  (41-  54  pKr) 
valitsusajal  aastal  43 pKr  uut  ekspansiooni.  Keldi  hõimude  vastupanu  ja  ülestõusud  suruti  maha 
ning  vallutatud   aladele   rajati  uus   provints   –  Britannia  (nimetus  pärineb  Inglismaal  elanud  ning 
hiljem anglosakside poolt hävitatud keldi hõimu –  brittide  nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste 
rünnakute  tagasilöömiseks  ning  edasiste  vallutuste  tugiliinina  rajati  risti  läbi  saare  kaks 
suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km  pikkune  17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse  vall  
Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km 
pikkune  Antoniuse  vall  Šotimaa  piirile,  Forthi  jõe  suudmest  kuni  Clyde`i  suudmeni  (ehitamist 
alustati  142  pKr).  Roomlaste  tugipunktideks  vallutatud  provintsis  olid  linnad  (nt  Londinium  – 
hilisem  London)  ning  maale  rajatud   villad   (maamõisad).  Vaatamata  ligi  4.sajandit  kestnud 
valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 
410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste 
leegionid Britanniast ära. 
   
1.3. 
Anglosakside riikide kujunemine: 
Suure  rahvasterände  ajal  5.  saj  algas  Põhjamere  rannikualadelt  ning  Jüüti  poolsaarelt  germaani 
hõimude  ( anglid ,   saksid ,  jüütid,   friisid )   massiline   sissetung  Britanniasse.  Kuna  enamuse 
sissetungijatest  moodustasid  anglid  ja  saksid,  hakati  Britanniasse  tunginud  germaani  hõime 
nimetama  anglosaksideks.  7.  saj  alguseks  oli  enamik  kelte  anglosakside  poolt   tapetud   või 
orjastatud  ning  vallutatud  aladele  kujuneski  hilisem  Inglismaa.  Keldi  päritolu  hõimud  säilitasid 
iseseisvuse ja keele Šotimaal (gaeli e šoti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e  uelsi  keel), 
Inglismaa  lääneosas  Cornwallis  (korni  keel),  Mani  saarel  (mänksi  keel)  ning  ümberasunutena 
Loode-Prantsusmaale  Bretagne `i poolsaarele (bretooni keel). 
Anglosaksi  hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829. a ühendati Loode-Inglismaal 
asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks
 
1.4. 
Briti saarte ristiusustamine
Kuigi  suure  rahvasterände  ajal  oli  Rooma  riigis  4.  saj  valitsevaks  usundiks  saanud  ristiusk  Briti 
saartelt  peaaegu  välja  tõrjutud,  algas  just  sealt   ulatuslikum    misjon   e  ristiusu  levitamine  (lad  k 
missio – saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 
5.  saj  hakkas  Iirimaal  mosjonit  tegema  Bretagne`ist  pärit  püha  Patrick  ( eluaastad   u  387-493; 
Iirimaa  kaitsepühak).  Tema  tegevuse  mõjul  muutus  Iirimaa  6.   sajandiks   valdavalt  kristlikuks 
piirkonnaks.  Iiri  mungad  rajasid  kloostreid  ja  teostasid  koos   Roomast    saadetud   vaimulikega 
misjonit  ka  Inglismaal,  mis  ristiusustati    7.  saj  lõpuks.  Inglismaa  kiriklikuks  keskuseks  sai 
Canterbury   peapiiskopkond  saare  kaguosas.  Briti  saartelt  lähtus  ka  mandri-Euroopa  paganlike 
germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine . Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 
 

Briti  saartel  kujunes  välja  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #1 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #2 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #3 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #4 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #5 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #6 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #7 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #8 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #9 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #10 Lühiülevaade Inglismaa ajaloost #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kris09 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Sajand
  • Olulisemad sündmused
  • -1840.aastad
  • Keldid
  • Hallstatti kultuur
  • Galliasse
  • Rooma vallutused
  • Julius Caesar
  • Britannia
  • Hadrianuse vall
  • Antoniuse vall
  • Anglosakside riikide kujunemine
  • Šotimaal
  • Iirimaal
  • Walesis
  • Cornwallis
  • Mani saarel
  • Bretagne`i
  • Wessexi
  • Egberti
  • Inglise kuningriigiks
  • Briti saarte ristiusustamine
  • Viikingite vallutuskatsed Inglismaal
  • Lindisfarne
  • Danelaw
  • Edgar I
  • Rahumeelse
  • Knut Suur
  • Edward Usutunnistaja
  • Normandlaste vallutus
  • Guillaume II
  • Harold II
  • Hastingsi lahingus
  • William I Vallutaja
  • Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal
  • William I Vallutaja
  • Normandia dünastiast
  • John Maata ja Magna Charta
  • Suure
  • Parlamendi kujunemine Inglismaal
  • Henri III
  • Saja-aastane sõda
  • Philippe II Auguste
  • Edward III
  • Saja-aastase sõja
  • Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus
  • Plantagenettide dünastia
  • Lancasterid
  • Yorkid
  • Rooside sõja
  • Richard III
  • Bosworthi lahingus
  • Tähekoda
  • Inglismaa majanduslik areng
  • Kalevitööstuse
  • Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal
  • Henry VIII
  • Hans Holbein noorem
  • Henry VIII abikaasad
  • Eluaastad
  • Abielus Henry VIII
  • Surma põhjus
  • Aragoni
  • Katherine
  • Anne Boleyn
  • Jane Seymour
  • Cleve`i Ann
  • Catherine
  • Howard
  • Catherine Parr
  • Ülesanne
  • Rekatoliseerimise katse Inglismaal
  • Edward VI
  • Tudorite dünastia kriisi
  • Mary I
  • Verine
  • Inglismaa Elizabeth I ajal
  • Elizabeth I
  • Puritaanideks
  • Šotimaa
  • Mary I Stuartit
  • James`ile
  • Felipe II
  • Võitmatu Armaada
  • Francis Drake`i
  • Virginia
  • Ida-India kompanii
  • Stuartite dünastia algus Inglismaal
  • James I
  • Charles I
  • Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine
  • Kodusõda Inglismaal
  • Kuningavõimu pooldajad - rojalistid
  • Parlamendi pooldajad
  • Oliver Cromwell
  • Charles I hukati
  • Cromwelli diktatuur
  • Richard Cromwell
  • Stuartite restauratsioon
  • Stuartite restauratsioon 1660
  • Charles II
  • James II
  • Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil
  • Kuulus revolutsioon
  • Õiguste billi
  • Suurbritannia kujunemine
  • Inglismaa
  • Ühendatud Kuningriik
  • Viktoriaanlik ajastu
  • Victoria I
  • parlamendireformiga
  • Iirimaa küsimus
  • Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine
  • Viini kongressi
  • Antanti

Teemad

  • II. SUURBRITANNIA
  • TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
  • saj
  • saj
  • saj
  • saj
  • saj
  • saj
  • 1035
  • saj
  • saj
  • saj
  • 1485
  • saj
  • saj
  • 1649
  • saj
  • saj
  • 1840.aastad
  • VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50
  • Keldid
  • keldi hõimude
  • Rooma vallutused
  • pKr
  • Anglosakside riikide kujunemine
  • saj
  • anglid
  • saksid
  • jüütid
  • friisid
  • anglosaksideks
  • gaeli
  • šoti
  • kõmri
  • uelsi
  • korni
  • mänksi
  • poolsaarele
  • bretooni
  • a
  • Briti saarte ristiusustamine
  • misjon
  • missio
  • püha Patrick
  • kloostrikultuur
  • keldi kirjakeel
  • insulaarne kirjaviis
  • insula
  • Viikingite vallutuskatsed Inglismaal
  • saj
  • a
  • Normandlaste vallutus
  • INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL
  • Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal
  • tsentraliseeritud monarhia
  • John Maata ja Magna Charta
  • vabaduskirja
  • Magna Charta Libertatum
  • Parlamendi kujunemine Inglismaal
  • seisuste esinduskogu
  • parlament
  • Saja-aastane sõda
  • 1453
  • Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus
  • punane
  • valged
  • roosid
  • Inglismaa majanduslik areng
  • kapitalistlikud suhted
  • manufaktuure
  • tarastamiseks
  • pauperiseerumine
  • REFORMATSIOON INGLISMAAL
  • Vanem õpik II, lk 202 - 208
  • Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal
  • reformatsiooni
  • Nimi
  • Abielus Henry VIII
  • Ülesanne
  • lk 204-206) abiga järgmistele küsimustele
  • reformatsiooni kohta
  • Rekatoliseerimise katse Inglismaal
  • Inglismaa Elizabeth I ajal
  • kolooniale
  • KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE
  • INGLISMAAL
  • Vanem õpik III, lk 12 – 23
  • Stuartite dünastia algus Inglismaal
  • personaaluniooni
  • püssirohu vandenõu
  • Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine
  • Short Parliament
  • lühike parlament
  • Long Parliament
  • pikk
  • Kodusõda Inglismaal
  • kodusõjaks
  • 1649
  • independendid
  • päraparlament
  • Cromwelli diktatuur
  • mais
  • vabariigiks
  • Commonwealth
  • lordprodektoriks
  • Stuartite restauratsioon
  • amnestia
  • Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil
  • vastake õpiku (lk 50-51) abil järgmistele küsimustele
  • toorid
  • viigid
  • Bill
  • of Rights
  • INGLISMAA 18.-19. SAJANDIL
  • Vanem õpik III, lk 46 - 57
  • Suurbritannia kujunemine
  • Act of Union
  • reaaluniooniks
  • United Kingdom
  • tööstuslikuks pöördeks
  • tööstusrevolutsioon
  • maavarasid
  • sõja- ja kaubalaevastiku
  • koloniaalpoliitikat
  • raudteed
  • industriaalühiskond
  • Viktoriaanlik ajastu
  • 1901
  • konsevatiivide
  • liberaalide erakonnad
  • parlamendireformiga
  • pehkinud kohad
  • tšartistlik töölisliikumine
  • People`s Charter
  • Iirimaa küsimus
  • kartuliikaldus
  • feenide liikumine
  • vabariigi
  • home rule
  • Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine
  • 1815
  • hiilgava isolatsionismi poliitika
  • Entente Cordiale
  • dominiooni
  • KONTROLLTÖÖ „SUURBRITANNIA” TEEMAD, ISIKUD JA
  • MÕISTED
  • Inglismaa varakeskajal
  • Inglismaa kõrgkeskajal
  • Reformatsioon Inglismaal
  • Kodusõda ja parlamentarismi kindlustumine
  • Inglismaa 18.-19. sajandil
  • Isikud
  • Mõisted

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Inglismaa 1-19 sajand
4
doc
Kordamiseks - Inglismaa ajaloost
68
pdf
VARAUUSAEG
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
35
doc
11-klassi ajalooeksam
66
doc
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
39
doc
Ajaloo põhiperioodid
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !