Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses (9)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse ­ Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine ­ vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala.

Ajalugu

1

doc

Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil – kas oli ka midagi positiivset?

Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil ­ kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke,

Ajalugu

4

docx

Liivimaa haldusjaotus 13. saj.

majanduslikus mõttes: on ju rahu tingimustes lihtsam äri ajada kui sõja ajal. Takistuseks kujunesid siinkohal mingil määral ristirüütlid, kelle jaoks oli 'skismaatiline' venelane pea võrdne paganaga. Nimelt oli Liivimaa põhiosa (liivlased, latgalid, eestlased) vallutamise järel sõjamasin juba efektiivselt tööle hakanud ning sellele jõule tuli leida rakendus, mistõttu juba 1233. aastal sekkuti ka Pihkva ja Novgorodi sisetülidesse. Sõjalist pinget maandas Mõõgavendade Ordu lüüasaamine 1236. aastal Saule lahingus leedulaste käest, kusjuures Ordu poolel osalesid ka sama Pihkva abiväed. Samas oli see negatiivne ka 'majanduskliimale', kuna võis hoopis tõsta naabrites huvi nõrgenenud Liivimaa vallutamise vastu. Samas oli Liivimaa tähelepanu 13. sajandil suunatud siiski rohkem lõunasse. 50 aasta jooksul alates Saule lahingust peeti leedukatega maha 5 lahingut, mis kõik lõppesid sakslaste kaotusega, arvestamata siinkohal väiksemaid lüüasaamisi.

Ajalugu

1

odt

Llüüasaamine musitses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti

Ajalugu

2

doc

KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST?

KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda ­ tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus

Ajalugu

15

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse  kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis ­ rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega.

Ajalugu

9

doc

Arutluse kirjutamine - juhend

· oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 3. NÄITEID ARUTLUSTEST Järgnevalt on esitatud igal teemal üks arutlus, mis on mõlema hindaja poolt hinnatud vähemalt 20 punktiga. 3  I teema: Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste Ajaloos Muistses vabadusvõitluses sõdisid eestlased Lääne-Euroopast tulevate ristisõdijatega. See toimus 13. sajandi alguses ning kuigi eeliseid oli nii eestlastel kui ristisõdijatel , lõppes võitlus siiski eestlaste kaotusega. See oli suur pöördepunkt eestlaste ajaloos ning muutis palju. Mis siis muutus eestlaste jaoks selle kaotuse tulemusel?

Kirjandus

21

doc

Vabadusvõitlus

aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid

Ajalugu

Kommentaarid (9)