Löwenruh` tiik
4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud
ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks
nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks ).
Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu
hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa
kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed
Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki
rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati
suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega – Löwenruh`,
Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt.
Toonase Kristiinentali suvemõisatest oli Löwenruh` üks suuremaid . Suvemõis kuulus Eestimaa asekubernerile Friedrich von
Löwenile, kelle nimest on tulnud ka mõisa nimetus Löwenruh` , mis
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anettemarie
Õppematerjali autor
Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss. Enam suvitajatele ruume välja ei üüritud ja mõisa kasutas krahvi perekond, kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn. Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks 1920
REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis
...........................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Minu uurimisvaldkond on pargid Tallinnas. Minu uurimistöö eesmärk on teada saada missugune see park on. Minu uurmistöö objekt on Rannamäe park. Uurimustöö kitsamateks eesmärkideks on, et teada saada kui paljusid parke 12 inimest teavad? Minu uurimisküsimused on: 1. Kus asub Rannamäe park? 2. Missugune on Rannamäe park? 3. Kui paljud Rannamäe parki teavad? Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks kasutan järgmisi meetodeid:Küsitlus, vaatlus, materjali otsimine ja materjali töötlemine. Uurimise käigus läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et
asus Löwensternide perekonnakalmistu. Kalmistu on ringitaoliselt piiratud kõrge telliskivimüüriga, mida kaunistavad poolringikujulised avaused. Keskel asub tellistest kabelihoone. Tänaseks on koht metsistunud ning kõik hauatähised hävinud. Ümmargune kärnerimaja, mida on nimetatud ka pudelimajaks ja õunaaidaks, on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne. Koonuskatusega tornilaadsel hoonel on väikeseruudulised aknad ja ukse ees sambad. Peahoone ümbruses on suur park. Park rajati 18. sajandi lõpul. Peahoonet ümbritses ehisaed. 19. sajandi keskel laiendati vabakujulist parki põhja poole ja lõunasse. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundati park ümber ja sinna istutati võõrpuuliike. Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike
minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E
aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik.
läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid