100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
................................................... 3.3Lõunatamine ja meelelahutus........................................................................................... 3.4Riietus.............................................................................................................................. Kasutatud materjalid................................................................................................................. Antud töös on refereeritavaks teemaks Lõuna-Korea koos oma kultuuriliste erinevuste ja iseärasustega. Teema juhatab sisse Lõuna-Korea üldine taustinfo. Teises peatükis kirjeldatakse kokkuvõtvalt lõunakorealaste kultuurihoiakuid. Viimane peatükk käsitleb spetsiifilisemalt äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid. Referaadi eesmärk on tuua meieni teadmised, mis aitaksid edukalt ületada kultuuribarjääri kõnealuses riigis. Teema pälvib aktuaalsust, kuna
....................................................................9 5.Turism ja teenindus .......................................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................11 2 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend: Korea Vabariik, mille eestikeelne mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug- Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks
kasuteguriga. Riigist põgenemisel vastutavad selle eest 2 sinu eelnevat põlvkonda. Kim Il Sungi pildiga ajalehega aknapesemisel on oht saada kuni 8 aastat vangilaagrit. Riigist põgenemine on võimalik vaid Hiina suunas, kes aga tabamise korral põgeniku P-Koreale välja annab ja karistus on selle eest vaid üks - surm. Põhja-Korea põgenikud peavad märkamatult läbima Hiina ja Laose, alles Tai on riik, mis neid aitab ja Lõuna-Korea lennukile panevad. Nüüd vaadake kaarti ja saate aru, millise reisi peavad need inimesed enne vabadust läbi tegema. Lõuna-Koreas ja ka Jaapanis on olnud juhtumeid, kus põgenikud on leitud hiljem tapetuna. Väga raske on saada ka vabas maailmas endisi põhjakorealasi kaamera ette, nende hirm saada tapetud on liiga reaalne. Kõik eelnevas lõigus toodud info on kogutud erinevates dokumentaalfilmides nähtud materjalidest ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Elukorraldus
USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38. paralleeli(joonis 1) kaheks: Lõuna-Korea ja Põhja-Korea. Põhja-Korea läks NSV Liidu mõjuvõimu alla ning Lõunapoolne osa läks USA'le. Maajagamine
leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.7 25.juunil 1950.a algas Korea sõda, kui 75 000 Põhja-Korea armee sõdurit tungisid läbi 38.paralleeli (...). Selline invasioon oli esimeseks sõjaliseks tegevuseks Külma sõjas.8 Kim II- Sungi Põhja-Korea armee, relvastatud nõukogude tankidega, sõitsid üle Lõuna-Korea piiri ja kohe saabusid USA väed appi Lõuna-Koreale. Kindral Douglas MacArthur, kes oli jälginud Teise maailmasõja järgset okupatsiooni Jaapanis, käskis USA vägedel hoida Põhja-Korealased eemale Pusanist, Korea kõige lõunapoolsemast osast. Kuigi Korea polnud strateegiliselt oluline Ameerika Ühendriikidele, oli Külma sõja etapis oluline mitte jääda poliitilises 5 Külm sõda. (2006) Korea sõda. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm %20sõda.doc (11.01.2015)
saavutamise kõige arvestatavamaks teguriks. See ei tähenda, mitte maailma väiksemaks muutumist, vaid pigem seab inimestele kohustuse käituda suuremeelsemalt vaatamata sellele, et ajaloos on hulgaliselt näiteid selle kohta kuidas erinevate kultuuride põkkumistel on olnud lausa katastrofaalsed tagajärjed. Järgnev lõik on üheseks mõistmiseks ja kokkuleppeks mida peame silmas ,,kultuuri" all. Kultuur on kindlaks määratud viis, kuidas inimeste grupid käituvad, ja uskumuste süsteemid, mille nad loovad oma käitumise õigustamiseks ja seletamiseks. Käitumisviisid võivad tavaliselt erineda grupiti mingite ainulaadsete kogemuste tulemusena, mida grupid on läbi elanud. Need kogemused on omakorda enamasti ajaloo, geograafia, majanduse ja teiste tegurite kombinatsioon, mis grupiti erinevad. Kultuure muudavad sarnaseks olulised ja
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri · Venema
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid