Lõuna-Ameerika kaslaseid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Kaslased (referaat)

Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010  Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jo

Bioloogia

9

docx

Kaslased (referaat)

Nad on erilised ka sellepärast, et nende erinevused omavahel on hämmastavalt väikesed, näiteks tiiger ja kodukass on väga sarnased. Kaslased on levinud laialt Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas, kuigi kodukasse võib leida igal pool. Kõik kaslased on head ronijad ja enamus kaslastest on ka head ujujad. Kaslased elavad peamiselt üksinda peale lõvide, kes elavad gruppides. Kaslased on karnivoorid. Neil on väga kiire ja lihane keha, sest kaslased on kohanenud jooksmiseks. Kaslaseid nimetatakse loomariigi kõige osavamateks küttideks. Nende saagiks on selgroogsed. Kaslastel on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Kaslased tegutsevad pimedas ja nad peidavad oma saagi raipesööjate eest ära, kui seda on liiga palju ja nad ei suuda seda ühe korraga ära süüa.  1. Kaslaste ajalugu Mitu miljonit aastat tagasi hulkus maakeral ringi palju kassi-laadseid loomi, kes olid palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud erilised lihasööjad

Loomad

14

doc

Kaslased - lõvi

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED ­ LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv  Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?..........................................................................................................................................4 LÕVI...................................................................................................................................................................6 SÜSTEMAATILINE KUULUVUS .............................

Zooloogia

5

doc

Ekvatoriaalne vihmamets

kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima

Geograafia

14

doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

.........................................................................12 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................13 8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 2 2 2. SISSEJUHATUS Lõuna-Ameerika loomastiku suurem osa elutseb Amazonase vihmametsas, mis paikneb maailma suurima jõe, Amazonase jõe ümber. Amazonase jõgi on maailma veerohkeim jõgi, pikkus u. 6400 km. Alguse saab Arequipa piirkonnast, Peruust; möödub teel Iquitosest, siis läbib Kolumbia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõestik on kalarohke: siin elab kalu üle tuhande liigi, sealhulgas ka kuni 3 meetrit pikk ning 200 kilo kaaluv

Geograafia

9

doc

Tiigrid

Tallinna Õismäe Gümnaasium Tiigrid Referaat Autor: Helena Nurkse 9. a klass Juhendaja: Kristo Anupõld  Tallinn 2010 SISUKORD Tallinna Õismäe Gümnaasium................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TIIGER...........................................................................................................................4 2.JAHIPIDAMINE............................................................................................................5 3.SIGIMINE...................................................................................................................... 6 OMAVAH

Loodusõpetus

18

odt

Mäed ja nende loomad.

märgid. Nad kaaluvad umbes 150 kg. Mägitaapirite värvus ulatub süsimustast punakaspruunini. Mägitaapiril on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Ta toitub mitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid.  Vikunja Vikunja elab Lõuna-Ameerika lääneosas. Ta on1.5-1,6meetrit pikk. Vikunja kaalub 40-55kg. Vikunja, kes on levinud 3600 ­ 4800 meetri kõrgusel asuvatel tundrataolistel rohumaadel, on eranditult rohusööja ning toidu osas väga valiv. Ta haarab oma lõhestunud ning haardevõimelise ülamokaga püsikõrrelisi ja lõikab nende tipud vastu kõva ülamokka maha. Jooma peab ta iga päev. . Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagant

Geograafia

19

pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes)  www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavali

Jahindus

Kommentaarid (0)