100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 94 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merca16m
Õppematerjali autor
Imporditakse tooraineid,masinad ja trantspordivahendid,tööstuskaubad,ehitusmaterjalid SKT(2008) ulatub 315,6 miljardi euroni Põllumajanduse tooted:mais,sorgo,riis,banaanid,köögivili,kohvi.,kala Loodusvarad Loodusvarasid on Venetsueelas rikkalikult ja mitmekesiseid nafta,maagaas,kivisüsi,rauamaak,ku ld,teemantid,muud mineraalid,hüdroenergia,boksiit. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venetsueela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Kultuur Majad ja kirikud on Venetsueela rikka arhitketuuri pärandi tõendiks Kaasaegsed majad on ehitatud lihtsas stiilis Kunst,teater ja Venetsueela ise on lahutamatud osad riigi kultuuris Venetsueela kirjandus sai alguse koloniseerimise ajast Erinevad luule ja arhiivide kogumikud on pärit 1700 aastatest 18.sajandil algas uus peatükk Venetsueela kirjanduses,sellest ajast on pärit ka kõige
Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides
Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim
nimekirja. Machu Picchu Ajalugu Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Machu Picchu panoraamvaade Machu Picchu päikeseloojangul Inkade osaliselt restaureeritud elamud Huvitavaid fakte · Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas. · Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
Loomulik iive: Aasta Loomulik iive % 2000 1,75 2001 1,7 2002 1,66 2003 1,61 2004 1,39 2005 1,36 2006 1,32 2007 1,289 2008 1,264 2009 1,229 RAHVASTIKUPÜRAMIID: Usundid: Rooma katoliku 81,3%, evangeelse 12,5%, muud 3,3%, määratlemata või ükski 2,9% (2007 loendus) Rassid: Ameerika indiaanlased 45%, segaverelised (Ameerika indiaanlaste ja valgete segu) 37%, valged 15%, mustad, jaapani, hiina ja muud 3% Keeled: Hispaania (riigikeel), ketsua keel (riigikeel), aimara, ja suur hulk väiksemaid Amazonase keeli Rahvastiku tihedus: 22.1 in/km² Rahvastiku paiknemine: tihedalt Lima ja Amazonase ümbruses, hõredamalt Andides Suuremad linnad: Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Queran
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Aitäh!
Kõik kommentaarid