100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krassu
Õppematerjali autor
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5
....14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV). Lähemalt olen rääkinud LAVi üldandmetest, kliimast, majandusest, energiatootmisest jne. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on LAVi majandus ja kliimatingimused. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima ja lisanud ka oma arvamuse huvipakkuvate teemade kohta. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale.
Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000
evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus
.................................................................................................................................................... 10 Lisa1. Austria kaart..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11 4 1.ÜLDANDMED Austria Vabariik (Rebublik Österreich) Pindala: 83,870 km² Rahvaarv: 8,192,880 (2006) Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Pealinn: Viin Riigikord: demokraatlik vabariik Haldusjaotus: 9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1
nõlvadel,Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehised mussoonmetsi,Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul aga troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid