Lõpueksami kokkuvõte (0)

• Maakera mudel on gloobus . Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult.
  
• Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates . Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke.
  
• Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused.
  
• Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud.
  
• Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi.
  
• Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate.
  
• Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud.
  
• Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis.
  
• Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust.
  
• Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort.
  
• Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist.
  
• Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul.
  
• Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad ja vulkaanilised nähtused.
  
• Noored mäestikud paiknevad Vaikse ookeani tulevöös ja nn. Vahemere vöös.
  
• Noored ja vanad mäestikud erinevad oma välisilmelt. Noored mäestikud on teravate tippudega ja järskude nõlvadega. Vanda mäestikud on ümarate tippudega ja laugete nõlvadega.
  
• Maavärinad ja vulkaanilised nähtused esinevad põhiliselt samades vöödes, kus toimuvad kurrutused ja murrangud- ookeanide keskmäestikes, Vahemere vöös ja Vaikse ookeani tulevöös.
  
• Maa välisilme muutub ka aeglaste kõikuvliikumiste tagajärjel.
  
• Maakoor koosneb kivimitest , mis tekke järgi jagunevad tard -, sette- ja moondekivimiteks. Üks kivimiliik võib üle minna teiseks, võttes nii osa üldisest geoloogilisest aineringest.
  
• Maakera pinnamoe suurvormid on mandrid ja ookeaninõud.
  
• Koha kõrguse ja sügavuse määramisel lähtutakse maailmamere tasemetest. Koha absoluutset kõrgust või absoluutset sügavust arvestatakse maailmamere tasemest.
  
• Pinnamoe kujutamisel kaardil kasutatakse samakõrguse- ja samasügavusjooni ning värvustausta.
  
• Mandritel eristatakse pinnamoes mäestikke ja tasandikke. Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks.
  
• Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks.
  
• Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda.
  
• Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus
  
• Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud.
  

• atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus.
  
• Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees.
  
• Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest.
  
• Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund.
  
• Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene.
  
• Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke.
  
• Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes , maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi.
  
• Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem.
  
• Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest.
  
• Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja mereline kliima, kus sajab sisemaaga võrreldes rohkem ja õhutemperatuuri erinevused on väiksemad.
  
• Maakera üldise õhuringluse peamine põhjus on Maa ebaühtlane soojenemine.
  
• Passaadid on püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled.
  
• Tuuled ja õhu liikumine laiemalt on põhjustatud õhurõhu erinevusest, see omakorda Maa ebaühtlasest soojenemisest. Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas.
  
• Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus.
  
• Kliimavöötmed on suured alad, kus ühetaolised õhumassid, sarnane õhuringlus, tuulte- ja sademeterežiim.
  
• Maakeral eristatakse seitse kliimavöödet- 4põhi- ja 3 vahekliimavöödet: polaarvööde, lähispolaarne vööde, parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne vööde.
  
• Põhikliimavöötmetest on õhumasside üldine iseloom ja liikumine kogu aasta ühesugune.
  
• Vahekliimavöötmes on pool aastat ülekaalus põhjapoolsema , pool aastat lõunapoolsema põhikliimavöötme õhumass.
  
• Polaarkliimat iseloomustab aasta ringi madal õhutemperatuur, sademed langevad lumena, esineb polaaröö ja polaarpäev.
  
• Lähispolaarsele kliimale on iseloomulikud lühikese suve vältel valitsevad parasvöötme õhumassid ja talvel polaarsed õhumassid.
  
• Parasvöötme kliimale on tüüpilised neli väljakujunenud aastaaega ning läänetuulte ülekaal.
  
• Lähistroopilist kliimat kujundavad suvel kuumad ja kuivad troopilised õhumassid ning talvel niiskemad ja jahedamad parasvöötme õhumassid.
  
• Troopilisele kliimale on omased kuumus, sademete vähesus ja kaks aastaaega.
  
• Lähisekvatoriaalsel kliimale on tunnuslikud ekvatoriaalsed õhumassid suvel ja troopilised õhumassid talvel.
  
• Ekvatoriaalses kliimavöötmes puuduvad aastaajad , sajab palju, aasta ringi püsib kõrge õhutemperatuur.
  
• Praegusaja kliimale terves maailmas on iseloomulik üldine soojenemine, mille põhjuseks on inimtegevus ja selle tagajärjel kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris.
  

• Maailmameri on ühtne veekogu, mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks, rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari , poolsaari, lahtesid, väinasid.
  
• Maailmamere vesi on soolane aurumise tõttu, mis on suurem troopilise kliimavöötme aladel.
  
• Vesi maailmameres liigub lainetuse , hoovuste, loodete mõjul. Vee liikumine on välja kujunenud pika aja jooksul ning sõltub valitsevatest tuultest, loodetest ja maakera pöörlemisest, veetemperatuurist, merepõhja iseloomust.
  
• Sisevete hulka kuulub jõgede, järvede ja liustike vesi ning maa sees olev põhjavesi. Siseveekogude vesi on valdavalt mage .
  
• Jõgede ja järvede vee omdused sõltuvad suurel määral kohalikest kliimatingimustest, pinnamoest, muld - ja taimkattest.
  
• Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära.
  
• Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud.
  
• Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas . Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel.
  
• Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad.
  
• Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb.
  
• Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus , loodusvarade ammutamine, puhkemajandus, energeetika .
  

• 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi.
  
• Osa loodusvööndeid esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad .
  
• Jää- ja külmakõrbed paiknevad pooluste lähistel. Neid iseloomustab aasta ringi karm kliima ja selleks kohastunud elustik .
  
• Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud.
  
• Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik .
  
• Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd.
  
• Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud.
  
• Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud.
  
• Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks.
  
• Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes. Kõrbetes püsib aasta ringi niiskuse nappus- võimalik auramine ületab oluliselt sademete hulga.
  
• Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust.
  
• 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele.
  
• Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate , idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad.
  
• Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on looduslikud kooslused tugevasti muutuvad ja valdavad kultuurimaastikud.
  
• Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid.
  
• Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad.
  
• Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi.
  
• Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas.
  
• Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad .
  
• Ekvatoriaalses kliimavöötmes on aastaringi niiske ja palav . Seal kasvavad rikkaliku taimestiku ja loomastikuga vihmametsad .
  
• Vihmametsade pindala vähenemine üleraiumise ja alepõllunduse tõttu on maailma suuremaid keskonnakahjustusi.
  
• Mäestikes muutub kliima jalamilt ülespoole jahedamaks, mis põhjustab ka loodusvööndite vaheldumist.
  
• Kõrgvööndite arv on ekvaatori piirkonnas asuvates mäestikes suurem kui põhja ja lõuna pool ekvaatorit.
  
• 3. maakeral on umbes 200 iseseisvat riiki.
  
• Majanduse arengutaseme järgi jagunevad riigid arenenud riikideks ja arengumaadeks.
  
• Rahvastiku andmeid on kaardil võimalik kujutada erinevate leppemärkidega.
  
• 2002, aastal oli maakera rahvaarv umbes 6,3 miljardit.
  
• Rahvaarv sõltub sündimustest ja suremusest ning rändest.
  
• Sündimuse ja suremuse vahe on loomulik iive.
  
• Suhtelist iivet väljendatakse %-des ja promillides.
  
• Suured rahvaste rändamise sõltuvad murrangulistest sündmustest maailmas või mõnes piirkonnas.
  
• Rahvastiku paiknemine maakeral on väga ebaühtlane. Rahvastiku tihedus näitab elanike arvu 1 ruutkml.
  
• Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid.
  
• Ligi pool maakera rahvastikust elab linnades.
  
• Maakeral elavad inimesed jagunevad pärilike tunnuste alusel rassideks. Erinevad keeled moodustavad keelkondi. Inimrühmi seovad või eraldavad usundid.
  

• 9.klass. Eesti on väikeriik Euroopa põhiosas. Läänemere idakaldal. Meie maismaanaabrid on Läti ja Venemaa, ülemerenaabrid Soome ja Rootsi.
  
• Eesti pealiskorra moodustavad vanaaegkonna settekivimid : Põhja-Eestis lubjakivi , Lõuna-Eestis liivakivi .
  
• Tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, turvas, savi, kruus, liiv.
  
• Eesti pinnamoodi on kujundanud kõige rohkem mandrijää. Hiljem on mõju avaldanud ka soostumine ning mere, tuule ja inimtegevus.
  
• Levinumad pinnavormid on moreentasandik, moreenkünkad, otsamoreenid, vallseljakud, orud, voored, mõhnad, luited.
  
• Eesti kliima iseärasuseks on tema riimveelisus- merre voolavate jõgede rohkuse ning piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on vesi Läänemeres mitu korda magedam kui maailmameres keskmiselt.
  
• Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veerežiimiga.
  
• Ligi 1200 järve seas on ülekaalus mandrijää poolt kujundatud nõgudes asuvad järved. Enamik Eesti järvi on rohketoidulised ja kasvavad pikkamööda kinni.
  
• Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena , kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt.
  
• Soode all on ligi ¼ Eesti pindalast, sood on tekkinud nii mineraalmaa soostumise kui ka järvede kinnikasvamise tagajärjel.
  
• Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed , sageli kivised ; Lõuna-Eesti mullad aga happelised . Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis.
  
• Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud.
  
• Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets.
  
• Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud , soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud.
  
• Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke.
  
• Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga.
  
• Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa , Vilsandi, Soomaa , Karula, Metsasalu.
  
• Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005. aastal 1 347 000 inimesest)
  
• Riigi vanuselist ja soolisust kooseisu saab väljendada diagrammi abil, mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks.
  
• Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne- rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne on väike.
  
• Üle poole Eesti rahvastikust elab Harjumaal ja Ida-Virumaal.
  
• Majandusgeograafias uuritakse majanduse ruumilisi seoseid, tootmise paigutuse sõltuvust keskkonnatingimustest(loodus-, sotsiaalne, poliitiline ja majanduskeskkond) ning rahvastikuprotsesside territoriaalseid iseärasusi.
  
• Loodusvarade kasutamisega kaasneb surve keskkonnale: paljud loodusvarad on ammendumas ja majandustegevus paiskab loodusesse jäätmeid.
  
• Majanduse sektorid eristatakse tegevuse alusel. Eristatakse järgmisi majandussektoreid: primaarne, sekundaarne , tertsiaarne. Majanduse arenedes töötab üha rohkem inimesi teeninduse, arendustegevuse ja halduse alal ehk tertsiaarses sektoris ning väheneb primaarses ja sekundaarses sektoris töötajate arv.
  
• Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta näitab majanduse arengutaset , inimarengu indeks aga elukeskkonna inimsõbralikkust.
  
• Põllumajandus on eriline majandusharu, mis sõltub oluliselt ilmastikust ja on tundlik turu muutuste suhtes. Põllumajanduses on raske tootmisprotsessi katkestada ning muudatused annavad tulemusi pika aja jooksul. Eestis põllumajanduse arengus on suur raiskus.
  
• Puidutööstuse arenguks on Eestis piisavalt metsa, looduslikud tingimused metsa kasvuks on soodsad.
  
• Eesti energiamajanduse aluseks on põlevkivi , tulevikus peaks kasvama teiste kohalike kütuste ja tuuleenergia osakaal.
  
• Kergetööstuse arengu eeldusteks Eestis on tööjõu ja sademete, vähem kohaliku toorme olemasolu.
  
• Masinatööstuses on Eestis väljavaateid väikese toormekuluga tootmisel, sest kohapealsed ressursid puuduvad.
  
• Eesti geograafiline asend soodustab kaubavedude vahendamist. Sadamate läbilaskevõime on veel täielikult kasutamata, transiidid edasist kasvu takistab raudteeveonduse mahajäämus.
  
• Haridus ja tervisehoid on riigi sotsiaalpoliitika põhilised suunad. Vajalik on nende harude riiklik reguleerimine ja toetamine , et kõigile inimestele oleks tagatud põhiharidus ja arstiabi. Eestis on probleemiks hariduse ja tervisehoiu piirkonniti ebaühtlane kvaliteet.
  
• Puhkemajanduse eelduseks on lisaks ilmastikule ja vaatamisväärsustele ka oskus neid esile tuua ja turiste teenindada. Eestile on eeldus loodus- ja individuaalturismi arendamiseks .
  
• Välismajandussidemed võimaldavad riigil vajalikke kaupu sisse osta ja oma toodangu ülejääke teistesse riikidesse müüa. Kui väljavedu ületab siseveo, on välikaubanduse bilanss positiivne, kui sisevedu ületab väljaveo, on bilanss negatiivne. Eesti majandusarengu üheks võtmeküsimuseks on ekspordi osa suurendamine .
  
• Euroopa on viimaste sajandite jooksul väga oluliselt mõjutanud kogu maailma majanduslikku ja kultuurilist arengut ning rahvastiku kujunemist.
  
• Majanduse arengut Euroopas soodustavad mõõdukas kliima, loodusvarade olemasolu, head transpordigeograafilised tingimused.
  
• Euroopa ja Aasia vaheline piir on kokkuleppeline- piirideks kasutatakse nii riigipiire kui ka looduslikke piire. Enim tunnustatud idapiir on Uurali mäestik.
  
• Euroopa pinnamood on valdavalt tasane , suurim pinnavorm on Euroopa lauskmaa ning tähtsamad mäestikud Alpid , Karpaadid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Balkan mäed.
  
• Euroopas leidub kivisütt, rauamaaki, naftat, maagaasi. Kohalikud maavarad on paljuski ammendatud, mistõttu maavarasid tuleb sisse osta.
  
• Euroopas elab umbes 730 miljonit inimest, kellest suurem osa paikneb Kesk-Euroopa sega- ja lehtmetsade vööndis. Võrreldes teiste maailmajagudega on Euroopa rahvastiku loomulik iive aeglane, demograafiline siire on lõppenud.
  
• Euroopa rahvaarv kasvab sisserände tõttu eriti Põhja-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast. Paljudes seni ühe rahvusega riikides on tekkinud suured rahvusrühmad sisserännanutest.
  
• Euroopas on 45 riiki, nende kooseisus mitmed autonoomseid üksusi, kümneid omariikluseta rahvaid. Tähtsam usun on ristiusk, levinumad keeled on inglise, vene, saksa, itaalia, prantsuse keel.
  

Maakoor- Maa pindmine tahke osa.
Vahevöö- Maa sisene 2900 km paksune osa
Tuum- Maa keskpunkti ümber paiknev osa
Magma - Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam
Laava - Vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurem osa gaasidest kaotand magma
Aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid
Pinnakate - Kvaternaari ajastu setete üldnimetus
Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi
Sete - Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest
Settekivim - Kivim , mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja
Tardkivim - Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel .
Moondekivim - Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim
Kivistis - Kauges geoloogilises minevikus elanud organism
Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist
Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel
Kaevandus – Koht, kus kaevandatakse maavarasid
Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda
Suhteline kõrgus- Arv, mis näitab kui palju on maapinna üks punkt