Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuleks turustada ?
  • Mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit. Miks nii palju ?
 
Säutsu twitteris
Majanduse alused
  • Võimaliku tootmise piir – VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb , nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale.
  • Alternatiivkulu printsiip – See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
  • Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus.
  • Tasakaaluhind , tasakaalukogus , maksimum- ja miinimumhind - Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus. Tasakaalukogus - niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Eksisteerib vaid üks hind, mille puhul nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks.
  • Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus - Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase .
  • Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb).
  • Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline.
  • Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise.
  • Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi ) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega , saamegi küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule.
  • Oligopol ja kartellikokkulepe – Juhul kui turul tegutseb väike arv ettevõtteid võib olla tegemist oligopoliga. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin .
  • Piirkulu ja piirtulu – Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
  • Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu – Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse.
  • Lorenzi kõver ja Gini indeks – Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzikõver ; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine . Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.
  • Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.
  • Lõpp – ja vahetoodang : lisandunud väärtuse meetod – Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks.
  • Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv – antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi.
  • Raha mõiste ja funktsioonid – Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 4. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
  • Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine – Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised .... Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE
    Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima.
  • Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
  • Inflatsioon : liigid, positiivne ja negatiivne mõju - Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku . Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise.
    a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel:
    • I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused , mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist
    • Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama
    • Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu
    • Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima
    b) Negatiivne mõju avaldub:
    Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine
    • Sageli elatustase langeb
    • Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt
    • Seotud tööpuudusega
    • Ressursside vale jaotus
  • Maksebilanss – Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register . Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga
  • Tollimaks - Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest.
  • Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine – Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon (fikseeritul ostukorvil põhinev indeks). THI arvutamine põhineb nn. metoodikal, kus võrraldakse igakuiselt ostukorvi hinda mingi lähtemomendi tasemega. Ostukorv moodustatakse tarbitavate kaupade ja teenuste hindade teatavate kaaludega summeerimisel, kusjuures kaalud määratakse lähtuvalt elanikkonna kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks , ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #1 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #2 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #3 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #4 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #5 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #6 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #7 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #8 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #9 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #10 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #11 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #12 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #13 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #14 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #15 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #16 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #17 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #18 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #19 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #20 Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anfg55 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Majanduse alused
    • Ettevõtlus
    • Taktikalised plaanid
    • Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega
    • Osaühing lõpetatakse
    • Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
    • Sundlõpetamine
    • Täisühing
    • Usaldusühing Osaühing
    • Aktsiaselts
    • Tulundusühistu
    • Äriühingu tegevuses 
    • Vastutus ühingu 
    • Asutamisdokumendid
    • Kohustuslik kapitali 
    • Väärtpaberid
    • Kohustuslik nimiväärus, 
    • Sissemakse tasumine
    • Osa­ või sissemakse, 
    • Põhikirjaga võib ette 
    • Juhtimisorganid
    • Üldjuhul osanikud ja 
    • Nõukogu juhul, kui ühistu 
    • Hääleõigus
    • Kasumi jaotamise alus osanikud otsustavad osanikud otsustavad
    • Väljaarvamine ühingust
    • Audiitorkontroll
    • Turunduse alused
    • Müük
    • Turundus
    • Toode (Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?); Hind (Milline 
    • Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama 
    • Sisemisteks tugevusteks 
    • Unikaalse toote näide: 
    • Kopi Luwak
    • Sisemisteks nõrkusteks
    • Välised võimalused 
    • Ohtudeks, mis tulevad väljast poolt
    • Makrokeskkonda kuuluvad
    • Demograafiline keskkond
    • Majanduslik keskkond
    • Kultuuriline keskkond
    • Tehnoloogiline keskkond
    • Õiguslik keskkond
    • Mikrokeskkonna
    • Sisemise tegevuskeskkonna
    • Finantsressursid
    • Inimressursid
    • Füüsilised ressursid
    • Tehnoloogilised ressursid
    • Majandusarvestuse alused
    • Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid
    • Kreeditorid
    • Töötajad
    • Kliendid
    • Valitsus
    • Ettevõttesisesed kasutajad
    • Accounting Standards
    • Board – IASB
    • Raamatupidamise Toimkond
    • Raamatupidamise seadusest
    • Bilanss ja kasumiaruanne
    • Rahavoogude aruanne
    • Omakapitali muutuste aruanne
    • Raamatupidamise aastaaruande lisad
    • Usaldusväärsus
    • Kutsealane kompetentsus
    • Kutsealase tegevuse kvaliteet
    • Kindlustunne
    • Majandusüksuse printsiip
    • Jätkuvuse printsiip
    • Arusaadavuse printsiip
    • Olulisuse printsiip
    • Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip
    • Tulude ja kulude vastavuse printsiip
    • Objektiivsuse printsiip
    • Konservatiivsuse printsiip
    • Avalikustamise printsiip
    • Sisu ülimuslikkuse printsiip

    Teemad

    • Gini indeks
    • Juhtimine on
    • strateegilised
    • operatiivplaanid
    • Äriidee
    • Missioon
    • Visioon
    • Ettevõtja
    • Tururisk
    • Juhtimisrisk
    • Krediidi- ja finantsrisk
    • Kursi- ja inflatsiooniriskid
    • Kinnisvararisk
    • Personalirisk
    • Kuritegevus
    • Muud vara kaotusega seotud riskid
    • Poliitiline risk
    • Force majeure
    • Tööõnnetused
    • Ühiskondliku vastutusega seotud riskid
    • Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega
    • Osaühing
    • Audiitor
    • Osaühing lõpetatakse
    • kohamugavuse
    • ajamugavuse
    • kogusemugavuse
    • valikumugavuse
    • infomugavus
    • väärtusmugavusena
    • omandiõiguse vahetamise mugavusena
    • Toote tuum
    • Konkreetne toode
    • Laiendatud
    • toode
    • sise
    • mikro- ja
    • makrokeskkonnaks
    • Demograafiline keskkond
    • Majanduslik keskkond
    • Kultuuriline keskkond
    • Tehnoloogiline keskkond
    • Õiguslik keskkond
    • Finantsressursid
    • Inimressursid
    • Tehnoloogilised ressursid
    • Majandusarvestus
    • majandus
    • arvestuse liigid
    • International
    • Bilanss ja kasumiaruanne
    • Rahavoogude aruanne
    • Omakapitali muutuste aruanne
    • Raamatupidamise aastaaruande lisad
    • Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) – alalised
    • kontod

    Kommentaarid (1)

    ZnaxMAN profiilipilt
    ZnaxMAN: aitas väga!
    23:11 09-01-2014


    Sarnased materjalid

    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    60
    doc
    Ettevõtluse alused
    50
    doc
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
    27
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus
    54
    doc
    Ettevõtte majandusõpetus-kordamisküsimused
    22
    doc
    Ettevõtlus
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !