Lõngad, niidid laboritöö (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Praktiline töö lõngade/niitide kohta

Ehituse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Kedratud, lõng korrutamata. Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga

Käsitöö

14

docx

Lõngade/niitide laboritöö, materjali õpetus

Lühikestest STAAPELKIUDUDEST staapelkiududest kokku LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng.  Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest

Materjaliõpetus

8

docx

Praktiline töö lõngade kohta

Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ………………  Tallinn 2014 Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Lühikestest staapelkiududest staapelkiududest lõng kokku keerutatud ühekordne lõng. Ühekordne Pikk peenike ja filamentkiududest väikse tugevusega lõng üksikniit (mononiit). Kordistatud lõng Koosneb kahest või enamast lõngast, mis on omavahel

Kiuteadus

13

pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks. Mohäär Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. SIID(SE) - silkki, natursilke, silk, Seide, soie, seta, zijde. Erinevad siidist või keemilistest kiududest õhukesed kangad:

Kiuteadus

42

doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

poolest tublisti paremad looduslikest kiududest (Iseasi kas see on hea ja kus see on hea). Neid kiudusid värvitakse tavaliselt juba valmistamise käigus ­ värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks ­ sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised

Materjaliõpetus

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika

Meedia

Kommentaarid (0)