Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Läti (0)

1 Hindamata
Punktid
Läti #1 Läti #2 Läti #3 Läti #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janek Reiljan Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

LÄTI MAATUNDMINE 1201 ­ Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 ­ Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 ­ esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 ­ Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 ­ sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 ­ iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 ­ taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 ­ 1941 o 1945 ­ 1991

thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Elektrienergiat toodetakse 27% tuumajaamades, 26% pruun- ja 23% kivisöest. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 miljonit tonni). Olulisemad tööstusharud on masinatööstus, elektri-, elektroonika-, keemia- ja toiduainetööstus. Haritavat maad on 33% territooriumist, põllumajandusele on iseloomulik kontsentreerumine. Saksamaa suurimad sadamad on Hamburgis, Wihelmhavenis ja Bremenis. SKT-st annab põllumajandus 1,1%, tööstus 29,1% ning teenindus 69,8% (2004). Läti Läti Vabariik asub Põhja-Euroopas, tal on piir Eesti, Venemaa, Valgevene ja Leeduga. Pindala on 64 589km2 ja rahvaarv 2006. aasta seisuga 2 294 600 inimest. Pealinn on 727 600 elanikuga Riia. Läti on jagatud 26 rajooniks ja 7 keskalluvusega linnaks. Riigikeeleks on läti keel ja rahaühikuks latt. Läti on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt valitud president, kellel on peamiselt esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 100-liikmeline Seim.

Maailma majandus ja...
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2

Eesti keel
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

aladele. - Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ZEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKSTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate

Ajalugu
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud.

Sotsiaalteadused
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...



Lisainfo

kodutöö

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun