10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
armsake15
Õppematerjali autor
· Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut.
maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda
Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
oli lihtne liikuda, sest neile olid jõed nagu maanteed, 2. sai joogivett, 3. sai kala Kõik muutus kui avastati, et saab kasutada savi - sai jooki, toitu talletada ja süüa mitmekülgsemalt, nt sai mingi suppi keeta. Kiviaegsed kultuurid oldi Kunda ja Lammasmäe. 1.2. Kes olid ja miks on tähtsad: ● Balthasar Russow * Kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. * Kirjutas Russowi Liivimaa kroonikat. Alamsaksa keeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa sise olusid, elulaadi ja sündmusi. Eriti detailselt kirjeldab Russow kroonikas kaasaegseid sõjasündmusi. ● Lembitu * Vanem Sakala põhjaosas. * Ainus teda mainiv kirjalik allikas on Henriku Liivimaa kroonika. * Lembitu juhtis Liivimaa ristisõja ajal alates 1211. aastast mitmeid sakalaste ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid