Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Läti Henriku Liivimaa kroonika (2)

3 HALB
Punktid
Läti Henriku Liivimaa kroonika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agnessius Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pptx

Läti Henriku Kroonika

Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku) Second level kirjutatud misjonikroonika, Third level mis käsitleb tänapäeva Eesti Fourth level Fifth level ja Läti alal elanud rahvaste

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Läti Henriku kroonika

Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224­1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Keskaegne Liivimaa

Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni

Ajalugu
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13

Ajalugu
thumbnail
27
ppt

Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest

Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) ­ eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.

Eesti ajalugu




Kommentaarid (2)

NyappyTheDog profiilipilt
NyappyTheDog: Ei aidanud mind eriti kahjuks :(
20:21 15-09-2010
frutinni profiilipilt
frutinni: hea
20:37 21-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun