Lähisajalugu: Külm sõda (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas muutus külma sõja intensiivsus ja probleemide teravik 1950-60ndatel?
Mis soojenemise?

Lõik failist

LÄHIAJALUGU II
I OSA: KÜLM SÕDA
1. Külma sõja algus

II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid:
- SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule ( NSVL -le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt).
- Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad
- Albaania sai taas iseseisvaks
- Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse
- Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele . Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.

Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.
Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.
Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale
II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema : Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas
- NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu
- Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused
- NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast
- NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord , majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele
Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)
Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema
Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed)
Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda
Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform , astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.
Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas
- Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine
- NSVLi eesmärgid: võimu kehtestamine Euroopas, kommunismi levitamine, alade kindlustamine, tahtis olla parem USAst
Hiina kodusõda – Demokraatide ja kommunistide vastasseis Hiinas 1946-1949. Kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast (Hiina Rahvavabariik), demokraadid põgenesid Taiwani saarele (Hiina Vabariik)

2. Külma sõja vastasseisud

Oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine: kumbki pool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
Külma sõja alguses oli NSVL ülekaalus tavarelvastuses, USAl oli tuumapomm
Stalin andis käsu kiirendada tuumarelva loomist, NL-i luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid , katsetas pommi 1949
1952 katsetati USAs vesiniku- ehk termotuumapommi , 1953 ka NSVL
1950ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid pommi viia igasse maailma nurka
Lääneriigid mõtlesid ka kodanike heaolule, NSVL mitte
Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt polt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ilmselt nende olemasolu ära III MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS
Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik.
Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle.
1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland , Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust)
1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ): 10 Euroopa riiki, Kanada , USA; sõjalis-poliitiline ü.
- Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja
- Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu)
- Eesmärgid: kaitse NSVLi vastu, ühendada Läänt, ennetada uut MS
1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) – asutas NSVL Marshalli plaanile ja L-E tihenevale koostööle vastukaaluks; NSVL, rahvademokraatiamaad
1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon): NL, selle Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid ; põhjus: SM liitus NATOga; sõjalis-poliitiline liit, vastukaaluks NATOle, taheti ülemvõimu K- ja I-Es
Lääne organisatsioonis olis iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused , VMN ja VLO olid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendid
1945 ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon): asutati võitjariikide kokkuleppe järgi, praeguseks on peaaegu 200 liiget.
- Eesmärk: hoida ära uut sõda ja reguleerida riikide rahvusvahelisi suhteid, tagada inimõigusedm lahendada majanduslikke, sotsiaalseid, kultuutilisi ja humaansusega seotud rahvusvahelisi probleeme
- Oli külma sõja ajal hambutu, sest USA ja NSVL, kes olid mõlemad liikmed, vetostasid põhimõtte pärast iga vastaspoole otsuse. Ei suudetud vältda sõdu ega organiseerida kollektiivset vastupanu agressioonile. ÜRO osutus aga sobivaks kohtumispaigaks diplomaatidele ja foorumiks, kus sai kasulikult mõtteid vahetada
Eesti oli Rahvasteliidu liige, kuid ei võetud ÜRO liikmeks, sest lääneriigid ei lasnud NSV liiduvabariikidel ühineda. Eesti säilitas aga koha mitmes rahvusvahelises organisatsioonis

3. Külma sõja kriisid 1950. aastatel

NSVL-i ikestatud rahvad ootasid vabanemisvõimalust. Loodeti, et Lääne abiga on võimalik kommunism kukutada . Seda lootust õhutasid lääneriikide liidrite kinnitused, et kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. USA valitsuse finantseeritud raadiojaam Ameerika Hääl vahendas sellised lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa. Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E vabastamiseks reaalseid samme tegema.
Korea sõda (1950-53) – esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal, toimus Korea poolsaarel
- P-K tungis L-Kle NSVL-i ja Hiina toetusel kallale. Vallutas suurema osa selle territooriumist.
- P-K kuulutati agressoriks (USA idee, õnnestus, sest VM esindajal oli korraldus ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada
- P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel
- P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale
- ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat
- 1953 sõlmiti vaherahu , Korea oli kahes osas
- USA sekkus, sest P-K rünnak oli rünnak terve vaba maailma vastu, ei kattunud ÜRO poliitikaga

Berliini ülestõus 1953
- NSVLs puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda
- Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk
- Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused laienesid üle kogu Ida-SM, mitmel pool haarasid meeleavaldajad võimu enda kätte
- Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida
- Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha
- Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid , meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles
Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956
- Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid
- NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja
- See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust
- 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid , mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema
- „Rahvuskommunism“ Poolas, see ei meeldinud Hruštšovile, ründas, kuid suruti tagasi, Poola lubas mitte lahkuda sotsialismi leerist
Ungari ülestõus 1956 – meeleavaldus Budapestis Poola toetuseks , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks
- Avati tuli -> lahingud tänavatel
- Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles)
- Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist
Suessi kriis 1956-57
- Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt
- 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati , võimule tulis pahempoolsed
- 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega
- Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega
- Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle
- ÜRO sundisid pooled sõjategevust lõpetama, IM ja PM viisid oma väed Egiptusest välja, hiljem ka Iisrael
- Tagajärg: Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi autoriteet Lähis-Idas suurenes
1956 kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks
- Kommunistlik süsteem oli sattunud kuristiku äärele, kuid suutis välja rabeleda ja oma positsioone tugevdada
- Lääne autoriteet langes, neist polnud abi NSVLi ikestatud riikidele
- NSVL juhtkonnas tekkisid veendumused, et tugevad survet osutades ja maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada

4. Külma sõja kriisid 1960ndatel

Berliini kriis 1958-1961
- Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna.
- L-B oli kahe maailma võimu vasasseisu sümbol, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muud kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek
- 1958 hakkas NSVL nõudma , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitsust. USA ei taganenud
- 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis
- Et takistada idasakslaste pidevat läände valgumist (Saksa DV ei suutnud ei ähvarduste ega repressioonide abil hoida kinni oma kodanikke ), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini)
- Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks
Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA
- 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista , võimule tuli Fidel Castro , keda peeti liberaaliks
- Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga
- Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri
- Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi , suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut
- NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse
- Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon
- Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi
- 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale , jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant , ebaõnnestus)
- Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst
- 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist
- Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi
- Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada
- Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas
Vietnami sõda 1955-1975
- 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks: Põhja-Vietnam (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam (USA), mõlemas oli diktatuur
- Sõja põhjus: esialgu oli Vietnam kuulunud PMle, seejärel Jaapanile, põhjast tõrjuti jaapanlased välja, kuulutati välja Vietnami DV, mida PM ei tunnistanud. Sõda VDV(NSVL ja Hiina) ja PM (USA) vahel. PM kaotas, riik jagati kaheks, aga põhi polnud sellega nõus -> Vietnami sõda
- 1957 alustasid kommunistid L-Vs partisanisõda, mida toetas P-V valitsus (Moskva ja Peking )
- Punapartisanid (vietkongid) tapsid vastaseid külade kaupa
- Esialgu osales USA sõjas instruktorite ja erivägede kaudu, ametlikult astus vietkongide vastu sõtta 1964
- P-Vsse sisse tungida polnud võimalik
- Indohiinasse minemise põhjuseks oli hirm: kardeti, et kui kommunistid saavad L-Vs võimule, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia (doominoefekt: kardeti, et kui ei sekkuta, levib kommunism edasi)
- Sõda laienes, muutus järjest verisemaks, vietkonge oli võimatu hävitada -> sõda demoraliseeris USA sõdureid
- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis
- 1968 – Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamiseüleandmist lõunavietnamlastele lootuses, et need suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada) ning sellega paralleelselt ka rahuläbirääkimisi
- 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma ; ameeriklased lahkusid, kodusõda jätkus
- USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, L-V alistus 1975, kehtima jäi kommunistlik režiim
- 1976 pooled ühendati, hiljem tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas, viimases toimus diktaatori genotsiid omaenda rahva vastu
- Arvatakse, et USA sekkumine oli halb idee, sest suur osa sõdureid sunnitu võitlema ning kaotasid oma elud . Lisaks ei suutnud USA armee võita ja kommunistid võitsid. USAs oli tekkinud ka sõjavastane liikumine, millel tõttu pajusid veterane halvustati nende töö pärast.
- Kui USA pooleks sekkunud , oleks kommunism kiiremini levinud Vietnamis ja ka ülejäänud Aasias. Samas oleksid ellu jäänud paljud ameeriklased ning ilmselt poleks ka tekkinud sel ajal hipide liikumist.
Praha kevad 1968 ( Tšehhoslovakkia )
- Katse sotsialismi seestpoolt reformida legaalselt kompartei kaudu (VLOst välja astumata)
- Taheti kasutusele võtta väikeettevõtlus , kaotada tsensuur ja ideoloogiline järelevalve
- Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob)
- Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus
- Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt

5. Lähis-Ida kriisikolded

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

128 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teeleanette Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO

Ajalugu

docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu

docx

Ajalugu KT KS

12. klassi ajalugu

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

*VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia *MIKS SMAA KAOTAS? Nõrgad liitlased Euroopas Sõda 2 rindel Ei jätkunud ressursse pikaks sõjaks Ründas NSVL suvevormis sõduritega Naised hoiti vabrikutest eemal Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Ahnus, ülehindas oma võimeid Keskendus juutide hävitamisele ja see liitis teised Smaa vastu 9. II maailmasõja tagajärjed: mõju riikide ja rahvaste saatusele. Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu

docx

Eesti 1941-1945

suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid