Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tunned maailma ?
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL 
Pärnu kolledž 
Turismiosakond 
 
 
 
 
Andrus Lääne 
Katriin Mats  
TH2 
 
 
 
LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT , KATAR
BAHREIN , OOMEN  JA  JEEMEN  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Pärnu 2011 
 
 
 
 
SISUKORD 
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 
1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 
2. Kuveit –  kuldne  kõrberiik ............................................................................................. 8 
2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 
2.2 Kuveidi vaatamisväärsused ................................................................................... 11 
3. Katar  – maailma rikkaim riik ...................................................................................... 13 
3.1 Katari  üldiseloomustus ......................................................................................... 13 
3.2 Katari vaatamisväärsused ..................................................................................... 16 
4. Bahrein ........................................................................................................................ 18 
4.1 Bahreini üldiseloomustus ...................................................................................... 18 
4.2 Bahreini vaatamisväärsused .................................................................................. 20 
5. Omaan  ......................................................................................................................... 23 
Omaani üldiseloomustus ............................................................................................. 23 
Omaani vaatamisväärsused ......................................................................................... 26 
6. Jeemen ........................................................................................................................ 28 
6.1 Jeemeni üldiseloomustus ...................................................................................... 28 
6.2 Jeemeni vaatamisväärsused .................................................................................. 30 
7. Kokkuvõte ................................................................................................................... 32 
Viidatud allikad .............................................................................................................. 37 
 
 
2  
 
 
 
 
SISSEJUHATUS 
Lähis-Ida on suurregioon, mis asub kolme maailmajao ristumiskohal. Sellesse piirkonda 
kuuluvad peale teiste suurriikide Kuveit, Katar, Bahrein, Jeemen ja Omaan. Piirkond on 
oluline  naftavarude  tõttu,  mida  leidub  pea  kõigis  riikides.  Suuresti  tänu  naftale  on 
enamikud  riigid  äärmiselt  rikkad.  Riikides  valitseb  Islami  kultuur  ja  igapäevaelu  on 
mõjutatud  suuresti  traditsioonidest.  Kõikides  antud  riikides  on  hulgaliselt 
vaatamisväärsusi, nii modernseid kui antiikseid. 
Antud  töö  eesmärk  on  anda  ülevaade  Lähis-Ida  piirkonna  riikidest  ning  tutvustada 
nende  geograafiat,  rahvastikku,  kultuuri,  majandust,  igapäeva  elu  ja  reisimisvõimalusi 
sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: 
•  anda ülevaade Lähis-Ida  piirkonnast
•  kirjeldada piirkonna riike Kuveiti, Katari, Bahreini, Omaani ja Jeemenit; 
•  kajastada turismimajandust antud riikides; 
•  tuua näiteid vaatamisväärsustest antud riikides. 
Töö autorid tuginesid töö  kirjutamisel  Lähis-Ida piirkonda kirjeldatavatele raamatutele, 
artiklitele  ning  eesti-ja  inglisekeelsetele  internetiallikatele,  mis  pärinevad 
teadusajakirjade  andmebaasidest.  Kasutati  erialaraamatuid,  mille  autoriteks  olid 
muuhulgas   Kase  ja Juust.  
Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning 
antakse  ülevaade  piirkonnast.  Teises  peatükis  kirjeldatakse  Kuveiti  ning  selle 
vaatamisväärsusi,  kolmandas  Katari  ja  vaatamisväärsusi,  neljandas  Bahreini,  viiendas 
Omaani ja kuuendas Jeemenit.  
 
3  
 
 
 
 
1. LÄHIS-IDA 
Lähis-Ida  on  turismi  suurregioon,  mis  asub  Aafrika,   Aasia   ja  Euroopa  ristumiskohas. 
Lähis-Ida  riigid  asuvad  Aasia  mandril,  aga  geograafiliselt  käsitletakse  seda  eraldi 
piirkonnana.  Kirjanduses  kasutatakse  erinevaid  Lähis-Ida  piiritlusi.  Sõna  Lähis-Ida  on 
tulnud  saksakeelsest  sõnast  Naher   Osten   (Lähis-Ida).  Selline  termin  on  veel  kasutuses 
vene,  poola,   horvaatia   ja   bulgaaria   keeles.  Ingliskeelne  kirjandus   viitab   sellele 
regioonile harilikult kui  Middle   East  ehk Kesk-Ida. 
Lähis-Ida  hõlmab   araabia   kultuuriruumi  maid  läänest,  Põhja-Aafrikas  paiknevatest 
Liibüast  ja  Egiptusest  kuni  Omaanini  Araabia  poolsaare  kirdeosas.  Vaatamata  ühtsele 
kultuuritaustale  on   suurregiooni   kuuluvad  maad  väga  erineva  sotsiaal-majandusliku 
arenguga.  See  puudutab  ka  turismimajandust.  Suurregiooni  kuulub  Iisraeliga 
läbipõimunud  naaber   Palestiina    omavalitsus ,  mille   territoorium   jaguneb  kahte  eraldi 
ossa:  Gaza  ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO 
ei liigenda regioonideks. (Kase, Juust 2011: 134) 
Mõiste  Lähis-Ida  tähendab  tänapäeval  regiooni,  mis  ulatub  läänest  Atlandi  ookeanist 
kuni   itta   Afganistanini.  See   vahemaa   on  ligikaudu  5600  kilomeetrit  ( Introduction   to 
Middle  East  2011).  Lähis-Ida  asukoht  on  strateegiliselt  tähtis,  see  paikneb  ühelt  poolt 
Vahemere  ja  India  ookeani  ning  Kaug-Ida  kaubandusteede  ristumiskohal  ning   teiselt  
poolt  kolme  maailmajao  (Euroopa,  Aasia  ja  Aafrika)   piiril .  Sarnased   loodusolud
religioon , keel, arhitektuur ning ühine ajalugu ühendavad regiooni kuuluvaid riike. Selle 
piirkonnaga   seostatakse   sageli  suured   naftavarud ,  poliitilised  konfliktid  ja  terrorism 
(Kase, Juust 2011: 135). 
Ajaloolisest perspektiivist vaadates on Lähis-Ida tuntud kui “tsivilisatsiooni häll”. Selle 
piirkonna  kaks  peamist  jõesüsteemi  ( Niilus   Egiptuses  ja   Tigris -Eufrat   Iraagis )  olid 
 
4  
kohad,  kus  arenesid  esimesed   tsivilisatsioonid   nagu   egiptlased ,  babülonlased  ja 
assüürlased. (Introduction to Middle East 2012) 
Pinnamoes  esineb  kuivi  ja  poolkõrbelisi   tasandikke ,  kõrgeid  ja  järske  mäeahelikke, 
ulatuslikke  platoosid  ja  ka  suuri  jõeorge.  Kliima  on  väga  kuiv  ning  seetõttu  võib 
maapinnal  näha  pigem  kive,  kui   rohtu   ja  puid   kasvamas .  Idas  on   kitsas   rannikuriba, 
seejärel mäed ning kõrged  platood . Mäed kõrguvad Araabia poolsaare lääneküljel ning 
regiooni  põhja-ja  kirdepiiril.  Kuivad  kõrbealad  hõlmavad  suure  osa  regioonist  – 
peamised  on   Sahara ,  Araabia  ja  Süüria  kõrbed.  Madalamad  alad  ja  tasandikud  jäävad 
Niiluse,  Tigrise  ja  Eufrati  ning  Pärsia  lahe  ümbrusesse.  Viljakamad  alad  asuvad  ka 
Süüria  ja  Egiptuse  Vahemere-äärsetel  rannikumadalikel.  Araabia  poolsaarel  asub  üks 
maailma  suurimaid  liivakõrbeid  Ar-Rub’al- Khali ,  kus  kõrguvad  kuni  250-meetrised 
liivaluited. (Kase, Juust 2011: 136) 
Lähis-Ida  regioonis  valitseb  väga  kuiv  kliima,  mistõttu  tuleb  põllumajanduses  ohtralt 
kasutada  niisutussüsteeme.  Viljakaid  alasid  on  vähe  ja  need  on  tihedalt  rahvastatud. 
Tihedaim  asustus  on  Vahemere  ja   Kaspia   mere  rannikumadalikel,  kus  sajab  piisavalt. 
Idas  takistavad  mäeahelikud  ja  kõrged  platood  niiskust  toovate  tuulte  liikumist 
sisemaale.   Veevarud   on  aktuaalne  teema  ning  tõsine  probleem  Lähis-Idas  ja  oluline 
aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) 
Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud 
mägedes,  kus  sajab  lund.  Külma  ja   pilves   ilma  võib  esineda  kaugel  lõunas  Ammani 
lähistel  vastandina  Punase  mere  ranniku  soojale  ja  päikesepaistelisele  lähistroopilisele 
kliimale. ( Ibid
Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere 
rannikualadel.   Suvised   temperatuurid  ulatuvad  keskmiselt  üle  30  kraadi.  Sealsed 
loomad  on  kohandunud  Araabia  ja  Süüria  kõrbe   kliimaga ,  kohata  võib  gaselle, 
kõrberebaseid,  sisalikke,  kaameleid  ja   kitsi .  Nomaadi  hõimud  karjatavad  kõrbes 
kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) 
Regiooni  rahvastik  koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele 
kõrgemale  alale , kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab 
 
5  
hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on 
olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise 
keelt. (Kase, Juust 2011: 138) 
Keel  on  peamine  element  Lähis-Ida  kultuurilises  identiteedis.  Peamised  keeled 
regioonis,  mis  seonduvad  kolme  peamise  etnilise  grupiga  on  enim  räägitav  araabia  ja 
türgi keel ning pärsia keel, mida räägivad iraanlased. Kurdi keel  seondub  pärsia keelega. 
Heebrea  keel, mida räägitakse Iisraelis sarnaneb araabia keelele. Haritud inimesed üle 
kogu Lähis-Ida räägivad sageli inglise või prantsuse keelt. (Middle East: People) 
Muud keeled on vähemolulised. Religioon mängib selle regiooni inimeste igapäeva elus 
tõenäoliselt suuremat rolli kui mujal maailmas,  domineerib   islam . Suhtumine naistesse 
ja  välisturistidesse  erineb  riigiti  üsna  suuresti,  ulatudes  üsna  rangest  lähenemisest 
liberaalsemani. (Kase, Juust 2011: 138) 
Hyman Kublini (2011) arvates on kõige meeldejäävam kogemus Lähis-Idas ilmselt selle 
inimesed.  Nad  on  äärmiselt  külalislahked,  väga  lahked  ja  valmis  võtma  vastu 
välisturiste.  Lähis-Ida  rahvaarv  on  umbes  246  miljonit,  mis  teeb  temast  rahvaarvu 
poolest sama suure piirkonna nagu seda on Ameerika Ühendriigid. Rahvatihedus erineb 
piirkonniti  väga.  Mõned  piirkonnad  on  tihedalt  asustatud,  samas  kui  teised  alad  nagu 
näiteks kõrbed on inimeste poolt täiesti asustamata. Kõige enim on rahvastikku riikides 
nagu Türgi,  Egiptus  ja  Iraan , igaühes neist pea 50 miljonit inimest. Pärisa lahe riikides 
nagu Bahrein ja Katar on rahva arv kõige väiksem: umbes 400 000 inimest mõlemas.  
Iidsetest   aegadest   saadik  on  Lähis-Ida  meelitanud  migrante.   Viimased   on  segunenud 
varasemate  regiooni  asukatega  moodustades  tänapäeva  Lähis-Ida  rahva.  Neid  võib 
klassifitseerida  kolme  põhilisse  etnilisse  gruppi  –   araablased ,  türklased  ja  iraanlased. 
Lisaks neile on vähem kurte, kes on  hajutatud  üle kogu Türgi,  Iraani  ja Iraagi,  juudid
kes  elavad  peamiselt  Iisraelis  ja  pakistanlased,  armeenlased  ja  kreeklased,  kes  elavad 
peamiselt Küprose saarel. (Middle East: People 2012) 
Lähis-Itta reisides tuleks kindlasti pisut uurida islami tavasid. Näiteks peavad inimesed 
seal viis korda päevas palvetama ning olulisim on reedene ( sabat ) päev. Ramadaani ajal 
(moslemi  aasta  viies  kuu)  on  kohustuslik  paastuda  päikesetõusust  päikeseloojanguni. 
 
6  
Vähemalt  korra  elus  peavad   moslemid   käima  palverännakul  (ehk  hadžil)  Muhamedi 
sünnipaigas, 
pühas 
linnas 
Mekas. 
Palverännak 
toimub 
moslemi 
aasta 
kaheteistkümnendal kuul ning sel ajal liiguvad  Meka  suunas väga suured rahvamassid. 
(Ibid.). 
Asukohta   ja  ressursse  arvestades  on  Lähis-Ida  regioonil  rahvusvahelises 
turismimajanduses  väike  osa  –  vaid  6%  rahvusvahelistest  reisidest  tehakse  sellesse 
piirkonda. Lähis-Ida lääneosa panustab põhiliselt rannapuhkusele ning kuna see regioon 
asub  Euroopa  turismituru  lähedal,  võib  sellesse  piirkonda   suhtuda   kui  Euroopa 
Vahemere  rannakuurortide  jätku.  Üsna  suur  tähtsus  on  maa  siseturismil,  kus  reisivad 
äriinimesed,  võõrtöölised,  sugulaste  külastajad,  palverändurid  ja  terviseturistid.  (Juust, 
Kase 2011: 138). 
Üldiselt  peetakse  turismi  regioonis  oluliseks,  eriti  töökohtade  loojana.  Regioonis  on 
palju noori, elustandard üsna madal ja töökohad  hinnas . Välisinvestorid ning kohalikud 
valitsused arendavad taristut, et meelitada piirkonda rohkem välisturiste. Investeeritakse 
teedesse,  lennujaamadesse  ning  majutusvõimaluste  arendamisse  suurtes  linnades  ja 
rannakuurortides.  Enamik  turiste  saabub  regiooni  lennukiga,  kuid  kohapealses 
liiklemises  domineerib   maanteetransport ,  välja  arvatud  Araabia  poolsaarel,  kus 
autoliiklus on suurte  vahemaade  ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on 
üsna  halvas  seisus. (Ibid.). 
Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas  sihtkoht , kuid samuti 
palju  probleeme,  mis  takistavad  turismi   arendamist .  Lähis- Idal   on  väärtuslik 
kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni –  judaismkristlus  ja islam. 
Vahemere  kruiisidel  saab  külastada  huvitavaid  kultuuriobjekte,  kuid  kogu  regiooni 
hõlmavat paketti ei ole poliitilise olukorra tõttu võimalik pakkuda. (Ibid.) 
Lähis-Ida  on  suurepärane   turismisihtkoht ,  eriti  viimase  kliima  tõttu.  Piirkond  on 
turistide  seas   populaarne   eelkõige  rekreatsiooni  ja  puhkuse  eesmärgil.  Suurim  oht 
turismile  on  riikides  valitsev  poliitiline  olukord  ja  terrorismioht.  Piirkonnas  on  palju 
muinasrajatisi ja kultuurilisi paiku, mis on väärt külastamist 
 
7  
2. KUVEIT – KULDNE KÕRBERIIK 
2.1 Kuveidi üldiseloomustus 
Kuveit on rikas ja avatud majandusega maa,  omades  10% maailma naftavarudest. Riik 
on segu äärmisest rikkusest ja ülimast tagasihoidlikkusest.  Ehkki  Kuveidi naftavarud on 
maailmas suuruselt  kolmandad  (esimesel kohal on Saudi Araabia ja teisel Iraan), saabus 
rikkus  riiki  1950.  aastatel.  Nii  on  enamikele  kuveitlastele  olenemata  suurest  rikkusest 
omane lihtne ja sõbralik käitumine.  
Kuveit  on  suveräänne  Araabia  riik,  mis  asub  Araabia  kirdeosas.  Riik  piirneb  lõunast 
Saudi  Araabiaga  ja  põhjast  Iraagiga.  Nimi  Kuveit  tähendab  tõlkes   kindlust ,  mis  on 
ehitatud lähedale. Riigi pealinn on Al-Kuwayt ning  riigikeel  on araabia keel, kuid palju 
räägitakse ka inglise keelt. Riigi pindala on 17 820 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on 3,5 
miljonit  inimest.  Kuveit   iseseisvus    Suurbritannia   võimu  alt  1961.  aastal.  Peale  seda 
algas  riigi  majanduslik  kasv  suuresti  tänu  naftale.  1990.  aastal  tungis  riiki   Iraak  
alustades sõda  nafta  pärast, mis kestis  seitse  kuud. Sõda lõppes suuresti tänu Ameerika 
Ühendriikide vägedele, kes peatasid Iraagi  armee . Kuveit on konstitutsionaalne emiraat 
parlamentaarse  riigisüsteemiga. Kuveit on rikkuselt 11. riik maailmas. (State of Kuwait 
– Overwiew 2012) 
Enamik  Kuveidist  on  kaetud   liivaga .  Kõrgeim  punkt  on  Salmi,  mis  on  300  meetrit 
kõrge. Riigil on pikk rannaäär 290 kilomeetriga. Kuveidile kuulub hulgaliselt  saari  nagu 
Bubiyan,  Failaka,  Warba,  Umm  Al-Maradem,  Auha,  Umm  Al-Namel,  QaruH  ja 
Kubbar. Bubiyan on kõige suurem, kuid Failakal on suurim kultuuripärand. (Ibid.) 
Kuveit  on  tuntud  oma  pika  ja  kuuma  suve  tõttu.  Temperatuurid  kõiguvad  suvel  45 
kraadist talvel 8 kraadini. Sademeid on üldiselt vähe, kuid need erinevad suuresti aastast 
aastasse. Mõnel aastal sajab 23 mm, kuid järgmisel aastal võib sademeid olla 350 mm. 
Kuigi riik on enamasti kaetud kõrbega, võib siiski näha  kevaditi  rohelust. Kevad algab 
enamasti  veebruari  keskel  ja  lõppeb  aprilli  lõpus.  Ilm  on  üsna  meeldiv,  mõningate 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #1 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #2 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #3 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #4 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #5 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #6 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #7 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #8 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #9 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #10 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #11 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #12 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #13 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #14 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #15 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #16 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #17 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #18 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #19 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #20 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #21 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #22 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #23 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #24 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #25 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #26 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #27 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #28 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #29 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #30 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #31 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #32 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #33 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #34 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #35 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #36 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #37 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #38 Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katriinispikker Õppematerjali autor

Mõisted

sõna lähis, kultuuritaustale, mõiste lähis, tihedaim asustus, veevarud, kogu lähis, muud keeled, viimased, lisaks neile, autoliiklus, regioonil, turismile, kuveit, kuveit, nimi kuveit, riigi pindala, kuveit, kuveit, bubiyan, kuveit, ilm, kuveit, kuveidis, 230 000, inimesed kuveidis, toidukord, alkohol, kuveidis, päevitusriideid, pere toitjaks, eesti kodanikule, kõrgeim torn, vabadusetorn, ehitise kuju, vabadusetornil, põhiline funktsioon, katar, katari pealinn, riigipea, looduslikus taimkattes, kataris, kaitselasid, ilm, katari rahvale, külalislahkus, ebaviisakas, riigipühadest, katari rahvustoitu, katar, peamised lähtemaad, pealinn doha, eesti kodanikule, rajatisel, doha kindluses, doha kindluses, lisaks kindlusele, pärl, pärl, bahreini kogupindala, õhutemperatuur, bahreinis, bahreini riigipea, riigi põliselanikeks, bahrein, ramadani ajal, naistesse, inimesed bahreinis, pealinn al, bahreinis, bahrein, eesti kodanikele, seal 1954, dilmuni paleed, praegused ehitised, omaan, riigi pealinn, omaan, omaani põlisrahvaks, omaan, joogivesi, omaani rahval, omaan, omaanil, vähesed rannad, mõnedes oaasides, muscat festival, sultan, omaani sultaniriik, omaan, omaanis, omaan, omaanil, jardin, jebel akhdar, linnamüüride sees, lõunaregiooni pealinn, sohar, naaberriikideks, riigi pindala, jeemen, jeemen, kasvukultuurideks, jeemeni rahvaarv, jeemenis, riigikeel, jeemen, jeemenis, rünnatud, soovitav, eesti kodanikule, mošee, linna ümber, 1021, kuveit, kevaditi, osa rahvastikust, katari põhjaosa, pealinna linnaruum, ametlik riigikeel, abielud, katari vaatamisväärsusteks, lähimad ülemerenaabrid, bahreinil, bahreinis, riigi põliselanikud, bahrein

Sisukord

  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • LÄHIS-IDA
  • KUVEIT – KULDNE KÕRBERIIK
  • KATAR – MAAILMA RIKKAIM RIIK
  • BAHREIN
  • OMAAN
  • JEEMEN
  • KOKKUVÕTE
  • VIIDATUD ALLIKAD

Teemad

  • LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR
  • BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN
  • LÄHIS-IDA
  • KUVEIT – KULDNE KÕRBERIIK
  • Kuveidi üldiseloomustus
  • Kuveidi vaatamisväärsused
  • KATAR – MAAILMA RIKKAIM RIIK
  • Katari üldiseloomustus
  • machbous
  • Katari vaatamisväärsused
  • mehrab
  • BAHREIN
  • Bahreini üldiseloomustus
  • Bahreini vaatamisväärsused
  • OMAAN
  • Omaani üldiseloomustus
  • Ibid
  • Ibid)
  • Omaani vaatamisväärsused
  • JEEMEN
  • Jeemeni üldiseloomustus
  • Jeemeni vaatamisväärsused
  • KOKKUVÕTE
  • Kase, U., Juust, L

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
28
docx
Riikide kokkuvõte
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
20
doc
Türgi
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
56
docx
Hispaania uurimustöö





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !