Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lähis-Ida (0)

1 Hindamata
Punktid
Lähis-Ida #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andras B. Õppematerjali autor
Annab ülevaate Lähis-Idas tekkinud pingetest, Iisraeli riigi loomisest. Küsimustele vastused. Pingekolded Euroopas ja Aasias.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i

Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NS

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale NSVL ja Hiina toetusel LKorea

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus ­ sotsialistlikud riigid omavahel sõjas! 6) Lähis-Ida pingekolle/kriis (juutide ­ araablaste vastuolud) Ajalugu: juudid on Palestiina aladel elanud juba 13.-12. saj. e. Kr. Juutide laiali hajumine mööda maailma (=diasporaa) algas juba 6. saj. e. Kr., kui juudid viidi Babülooniasse vangi, suurenes aga eriti alates 1. saj. p. Kr., kui toimusid juutide ülestõusud Rooma impeeriumi vastu. Keskajal Euroopas olid juudid põlatud, tagakiusatud, õigused kitsendatud. Mõisteid:

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob) o Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus o Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt 5. Lähis-Ida kriisikolded  Juudid hakkasid pöörduma tagasi oma kunagisele kodumaale, tagasipäärdumiine suurenes pärast I MS ja IIMS ajal ning pärast seda  Juudid elasid kibutsites (külakogukondades), mille kõik liikmed moodustasid kohaliku enesekaitsejõu  1947 – ÜRO võttis vastu otsuse luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja araablastele Palestiina riik. Jeruusalemmast pidi saama rahvusvaheline linn mõlemale rahvusele

Ajalugu
thumbnail
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA  RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.  KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Ametisse astus uus valitsus rahva poolt toetatud kommunisti I. Nagy juhtimisel. Saavutas algul Nõukogude Liiduga kokkuleppe vägede väljaviimiseks. Lääneriigid teatasid, et ei kavatse sekkuda ja Nõukogude Liit alustas uut pealetungi. 200 000 punaarmeelast ja 2500 tanki ründasid Budapesti, surma sai üle 3000 tsiviilisiku. Lestõus suruti maha ja järgnes terror. Suessi kriis (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida) 1956 oli USA hõivatud probleemidega Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida vahel. Egiptuses tuli riigipöördega võimule G. Nasser ja riigistas inglaste kontrolli all olnud Suessi kanali. Nõukogude Liit asus Nasserit relvadega toetama. Iisrael ründas inglaste toel 1956 Egiptust. Liitus ka Prantsusmaa. ÜRO, Nõukogude Liit ja USA nõudsid sõja lõpetamist. 1957 Eisenhoweri doktriin ­ USA abi Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustasid kommunistid. Kuuba / Kariibi mere kriis

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun