Lähiajalugu (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Demokraatia 1920-1930

Demokraatia 1920. ­ 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi ­ eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia)­ Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li

Ajalugu

2

doc

Diktatuur Euroopas

DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoo

Ajalugu

3

doc

Demokraatia ja diktatuur

Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D

Ajalugu

2

doc

Ajaloo mõistete selgitused

Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia ­ poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur ­ Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur ­ diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. ­ kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid ­ kaitsesid tööliste huve · Liberalism ­ sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ­ ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioo

Ajalugu

3

doc

Ajaloo kordamisküsimused §3-8

Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juh

Ajalugu

1

doc

USA, Nõukogude Liit

Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis ­ juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 ­ teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühen

Ajalugu

2

doc

Ajalugu Hitler

1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo

Ajalugu

Kommentaarid (6)