Lähiajalugu, konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TEEMA 5
Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12
demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis , maffia USA-s, Westminsteri statuut.
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID
Demokraatiad
Diktatuurid
I maailmasõja lõpp, demokraatia
laienemine
Valimisõiguse laienemine
(naised, töölised)
Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine

DEMOKRAATLIKUD RIIGID


mõõdukad sotsiaaldemokraadid
DIKTATUURIRIIGID
radikaalsed jõud ( kommunistid , fašistid,
natsionaalsotsialistid)
“VANAD” “NOORED”
Inglismaa Kesk- ja Ida-
Prantsusmaa Euroopa riigid
Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED
Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917
riigid 1930.aastail Itaalia 1922
Hispaania, Türgi Saksamaa 1933
DEMOKRAATIA TUNNUSED:
  • Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused).
  • Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud.
  • Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel.
  • Kodanikuvabadused.
  • Mitmeparteisüsteem
    Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik:
  • Pahempoolsete jõudude mõju kasv.
  • Suhteline poliitiline stabiilsus.
  • Elujärje paranemine.
  • Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata.
    Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik:
  • Pahempoolsete suur mõju.
  • Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad.
  • Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine.
  • Majanduskriis 1929 – 1933 tabab tunduvalt valusamalt.
    Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra.
    ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL:
  • Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia.
  • “Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid.
  • Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania.
  • 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile.
    ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL:
  • Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja.
  • Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid).
  • Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas.
    MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL:
    Majanduse areng 1920-ndatel:
    I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus.
    Selle põhjused:
    • Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
    • Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.
    • Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

    Majanduskriis 1923.a.-1924.a:
    1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga.
    Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne.
    Kriisi põhjused:
    • Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
    • Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
    • Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone.
    • Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte.
    • Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
    • Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
    • Protektsionismi kasv.

    Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris;
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lähiajalugu-konspekt #1 Lähiajalugu-konspekt #2 Lähiajalugu-konspekt #3 Lähiajalugu-konspekt #4 Lähiajalugu-konspekt #5 Lähiajalugu-konspekt #6 Lähiajalugu-konspekt #7 Lähiajalugu-konspekt #8 Lähiajalugu-konspekt #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Manuela Si Õppematerjali autor

    Lisainfo

    TEEMA 5
    Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12
    demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut.

    majanduskriis , wilson , kapital , välispoliitika , ühendriigid , suurbritannia , sisepoliitika , valimisõigus , kommunistid , roosevelt , organisatsioon , president , tööstustoodang , võlad , maailmasõda , dominioonid

    Mõisted

    Teemad

    • TEEMA 5
    • Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja
    • Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12
    • DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID
    • Demokraatiad
    • Diktatuurid
    • I maailmasõja lõpp, demokraatia
    • laienemine
    • Valimisõiguse laienemine
    • naised, töölised)
    • Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine
    • DEMOKRAATLIKUD RIIGID
    • mõõdukad sotsiaaldemokraadid
    • DIKTATUURIRIIGID
    • radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid
    • natsionaalsotsialistid)
    • DEMOKRAATIA TUNNUSED
    • Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik
    • Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik
    • Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm
    • kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra
    • ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL
    • ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL
    • MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL
    • Majanduse areng 1920-ndatel
    • Kriisi põhjused
    • nn.Dawes`i plaan
    • Majanduskasv 1924.a.-1929.a
    • Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a
    • Põhjuseks
    • Keinsianistlik majanduspoliitika
    • )
    • New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial =
    • keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on
    • võidurelvastumine
    • ndate aastate teisel poolel
    • SUURBRITANNIA KUI DEMOKRAATIA
    • MAJANDUS
    • a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik
    • I SISEPOLIITIKA
    • laiendati valimisõigust
    • Tööerakonna mõju 1924.a. moodustasid nad valitsuse
    • Majanduskriisi
    • Inglise kaubad ei olnud
    • võimelised konkureerima USA, Jaapani ja Saksamaa kaupadega
    • III VÄLISPOLIITIKA
    • a. Westminsteri statuudiga
    • Suurbritannia ja dominioonid said võrdseteks Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks
    • teha järeleandmisi Saksamaale, et ta (Saksamaa) saaks alustada sõda idas
    • Chamberlain)
    • Luua kollektiivne julgeolekusüsteem Saksamaa vastu (Churchill)
    • PRANTSUSMAA KUI DEMOKRAATIA
    • I MAJANDUS
    • majanduslik elavnemine
    • rasketööstuse eelisarendamisel
    • Venemaa turu äralangemise
    • II SISEPOLIITIKA
    • Mitmeparteisüsteem
    • ebastabiilne
    • RAHVARINNE
    • II maailmasõja algul langes Prantsusmaa Saksamaa kallaletungi ohvriks. 1940
    • aastal Prantsusmaa III vabariik likvideeriti
    • III VÄLISPOLIITIKA
    • AMEERIKA ÜHENDRIIGID
    • I VÄLISPOLIITIKA ja MAJANDUS 1920. aastatel
    • USA-le
    • ajal kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka
    • rahanduslik seisund
    • Olles teistest
    • majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka
    • maailmapoliitikas
    • president W. Wilson oma
    • nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas
    • sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu
    • ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides
    • Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu
    • liiget
    • isolatsionistlik välispoliitika
    • Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt
    • majanduse kaudu
    • II SISEPOLIITIKA 1920. aastatel
    • Ameerika individualism,”
    • Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus
    • ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom
    • võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa
    • Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi
    • vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on
    • maailma kõigi viletsuste allikas
    • õitseng” - “Prsosperity.”
    • III MAJANDUS 1930. AASTATEL
    • X 1929. a
    • musta neljapäeva”
    • ületootmiskriis
    • Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas
    • oli siis väga palju töötuid
    • Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) “Uue
    • kursi”(New Deal) raames
    • kontroll panganduse üle
    • farmeritele ettepanek
    • vähendada tootmist
    • laiendati ametiühingute õigusi ja arendati välja ulatuslik
    • sotsiaalhoolekandesüsteem
    • Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub
    • aga maailma, siis oli “uue kursi” tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist
    • jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale
    • liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu
    • jaoks
    • IV USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL
    • neutraliteediseaduse vastuvõtmine
    • tunnustasid
    • a. Nõukogude valitsust Venemaal

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    48
    docx
    LÄHIAJALUGU
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    46
    doc
    Väga põhjalik ajaloo konspekt
    20
    docx
    AJALOO KONSPEKT
    8
    doc
    Lähiajalugu I
    44
    docx
    Lähisajalugu-Külm sõda
    26
    doc
    12-klassi ajaloo konspekt





    30 päevane VIP +50% ROHKEM

    Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

    5.85€

    3.9€

    Oled juba kasutaja? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !