.............. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine............................................................................................................ 6 Stressi tagajärjed.................................................................................................... 9 Läbipõlemissündroom....................................................................................... 10 Läbipõlemise staadiumid:................................................................................. 11 Stressiga on võimalik toime tulla..........................................................................13 Mida saad teha, et leevendada stressi..............................................................13 Testi ennast!....................................................................
1. Staadium Entusiasm, tööga rahulolu 2. Staadum: õli tulle valamine Rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, suitsetamise ja alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3. Staadium: kroonilised sümptomid Väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4. Staadium: peaga vastu seina jooksmine Rahulolematus kõige suhtes Kuhu see viib? Tähelepanuta jäänud läbipõlemissündroom võib viia depressiooni väljakujunemiseni ja pikaajalise töövõimetuseni. Läbipõlemise puhul võib aidata: Probleemide lahendamine samm- sammult. Stressi- ja mõtetehaldamise tehnikad. Negatiivsete uskumuste muutmine. Erinevate inimeste motiivide ja käitumise tagamaade mõistmine. Sageli ei ole probleem sinus. Tulemusliku suhtlemise tehnikad. Tervislikud eluviisid Abi teistelt inimestelt Ennetamine indiviidi tasemel
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood. ·
1. Millega tegeleb tervisepsühholoogia? Tervisepsühholoogia (edaspidi ka TP) on psühholoogia haru, mis rakendab psühholoogia põhimõtteid ja uurimistulemusi tervise parendamiseks ning haiguste ennetamiseks ja raviks. TP eesmärgid on nt tervise edendamine, haiguste ennetamine ja ravi; käitumuslike ja sotsiaalsete tegurite osatähtsuse uurimine haiguste puhul; tervishoiupoliitika arendamine. Tervisepsühholoogia tegeleb tervise/haiguse kõigi aspektidega läbi kogu inimese eluaja, otsides vastuseid nt järgnevatele küsimustele - kuidas kujundada lastel häid terviseharjumusi; kuidas eri vanuses inimeste seas regulaarset liikumist ja treenimist populariseerida; kuidas luua meediakampaania, mille mõjul inimesed oma toitumusharjumusi tervislikumaks muudaksid jm. Tervisepsühholoogia tegeleb ka haiguste tekkepõhjustega (etioloogia). 2. Millised tegurid aitasid kaasa TP kui iseseisva psühholoogiaharu kujunemisele? muutused haigustes/surmapõhjustes
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla Läbipõlemise staadium
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inime
Valu rinnus, südamepekslemine Kohustuste unarusse jätmine Sugutungi kadumine Võimetus lõõgastuda Sagedane nohu Stressi tagajärjed Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu depressioon, seksuaalprobleemid, õpitud abitus, masendus, kõrge vererõhk, diabeet, haavandid, südametegevuse häired, tunnetushäired, seedehäired, psühhosomaatilised haigused, soodumus toitumishäiretele, unetus, läbipõlemissündroom jne. Peale selle jäetakse unarusse oma kohustused ja hetkeliseks lõõgastumiseks hakatakse tarbima alkoholi, sigarette, narkootikume või muutuvad närvisüsteemi harjumused nt hakatakse küüsi närima või närviliselt edasi-tagasi kõndima. Stress mõjutab inimese tervist otseselt ja seeläbi mõjutab ka haiguste kulgemist. Stress pole küll haiguse tekitaja, aga aitab kaasa selle arengule. Osade haiguste puhul on tekitajaks just emotsionaalne stress
Kõik kommentaarid