Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Lähiajalugu retsensioon - Ajaloo lõpp ja viimane inimene

Kuna 1990'te alguses lagunes ootamatult viimane tõsiselt võetav demokraatia konkurent, Nõukogude Liit, arvan, et Fukuyamal oli põhjust oma raamatut kirjutades oletada, et nüüdisaegsele, valdavalt demokraatlikule maailmakorrale ja läänelikule eluviisile ning ühiskonna korraldusele ei ole uut tõsist alternatiivi. Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes")

Ajalugu

12

pdf

Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington

Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud:

Ajalugu

4

doc

Aafrika konfliktikolded – Sudaan

Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab rahvaarvust, 34,5 miljonist inimesest, 75%, kristlasi on 5% ja muu-usulisi 25%. Nagu endise Talibani Afganistani ja 1979. aasta järgse Iraani puhul, on tegu fundamentalistliku islamireziimiga ­ teokraatliku riigiga sõjavälise diktatuuri all. Sudaani territoorium moodustub suurelt osalt muistsest Nuubiast, mille 1820-22

Ajalugu

18

doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja

Kultuurilood

90

docx

Geopoliitika lühikonspekt

kesk. 50 km ehk 50000 m. Õhuüslli läbimööt 0, 6 m, seina paksus 0,1 mm ehk 0, 01 cm, ehk 0,0001 m. Seeja on maakera oma läbimõõdus 21260000 korda suurem õhupalli diameetrist. Kui kujutame ette, et õhupall, oleks ka maakeraga samamõõtmeline, siis õhupalli seina paksus oleks vaid 212 m, ehk 0,212 km. Kuid ka maakeral on üliõhukese maakoorega kohta, näiteks sama õhukese maakoorega kohti, näiteks seal kus kuumavee allikad. Kui nüüd ettekujutada, et kas toimub maakera kokkupõrge kosmilise kehaga selles „nõrgas“ kohas, või avatakse maakoor selles kohas, sii selle tuelmuseks on globaalne katastroof. Seega maakeral on tunlikke kohti mille puudutamine võib lõppeda geofüüsikalise katastroofiga. Meditsiinis on teada n.n. nõüelteraapiam ehk kui teha torge ühte teatid kohta, siis see avaldab mõju mõne teise inimorgani tööle. Geofüüsikas toimub sama, kui näiteks sooritada maaailune

Poliitika ja valitsemise alused

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus

22

odt

Kultuuriajalugu

sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. Nikolai Danilevski (1822–1885) • Danilevski kultuurilis-ajaloolist tüüpide ehk algupäraste tsivilisatsioonide teooria ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga. ◦ Inimkonna ajalugu saab jagada kümneks kultuurilis-ajalooliseks tüübiks: 1) Egiptus, 2) Hiina, 3) Assüüria-Babüloonia-Foiniikia ehk Kaldea 4) India, 5) Iraani, 6) Heebrea, 7) Kreeka, 8) Rooma, 9) Araabia, 10) Germaani-Romaani ehk Euroopa.

Kultuuriajalugu

46

odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

//nt riikide arv süsteemis Konkreetsemad süsteemikäsitlused Riik spetsiifilised universaalsed – Vestfaali süsteemi ja varasemaid saab analüüsida samamoodi, komponendid on samad Muu Holsti – universaalsus, tema käsitluse 5 probleemiseadet: 1) Piirid – geograafilised, võrdlemisi kunstlikud, selged/ebamäärased – tsivilisatsioonid – kultuuri järgi – praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad. 2) Riik + peamised tunnusjooned (4): - rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on

Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised,...

Kommentaarid (0)