Arutlus
„Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja“
Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks
muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei
tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud
omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17
aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille ´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et
Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse.
Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse
lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte
ärritada Saksamaad.
Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad
tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kreetelyll
Õppematerjali autor
selle järgi ei tohtinud Saksamaa omada suuremat vabatahtlikest koosnevat sõjaväge kui 100 000 meest. Rikkumise vastu ei tehtud aga midagi, sest otsustati silm kinni pigistada. Saksamaa oli olnud ju koguaeg rahulolematu väga ebaõiglaste rahulepingu tigimustega ja nii jäetigi sellele sammule reageerimata, näidates, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, et Saksamaad mitte ärritada. Minu arvates, juba see esimene järeleandmine andis Hitlerile kinnitust lääneriikide nõrkusest. Saksamaale siiski ei piisanud ainult maaväest, vaja oli ka mereväge. Rahulepingu üheks tingimuseks oli aga ka, et sõjasüüdlasena ei tohi Saksamaa omada mereväge. 1935. aasta juunis sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa mereväelepingu, millega sai Saksamaa õiguse luua laevastiku, mis moodustas 1/3 inglise mereväest. See oli jällegi üks näide sellest, kuidas lääneriigid lihtsalt lasid Hitleril dikteerida järjest suurenevaid nõudmisi. Lääneriigid ilma
aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini
Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane. Austria ansluss (liitmine) 1938 oli Hitleri positsioon niivõrd tugevnenud, et ta hakkas ellu viima oma
Me valisime häbi ja saame ka sõja!" Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide
1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik
nende nõudmised siiski väga ajuvabad ja põhinesid siiski suurelt osal maailmavallutamise/puhastamise plaanil. 9. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? Miks?1939 14.märts; Hitler tajus Lääne nõrkust ja tegi mida tahtis. 10. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida-Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid