Läänemeri
Läänemeri on
veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas.
Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest . Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20
protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas.
Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage .
Läänemeri on
üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav
järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb
veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett
kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt , ilmast sõltuvate
sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi
Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50- 60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 7 Kasutatud Kirjandus 1.Matti Leinonen, Harri Leinonen ja Teuvo Nuberg Läänemeri 2. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri# 8
kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks kõikidele selle äärsetele riikidele nii toiduainete (kala) kui ka transpordi jaoks. Venemaa jaoks on Läänemeri nn. "aken euroopasse" sest mere kaudu saavad nad transportida kaupu (peamiselt naftat, õli) Euroopasse
8 Läänemeres on maailma väikseim pringlite populatsioon.Pringlite arvukuse vähenemise põhjused on eriti Läänemerel mitmesugused. Veel 19. sajandil ning 20. sajandi algul kui Läänemeres arvati elavat umbkaudu 10 000 pringlit, kütiti neid muuhulgas Taani väinades. Pärast pringliküttimise lõppemist tekkisid uued ohutegurid. Pakaselised talved 1940-ndatel, mil Läänemeri mitmeid kordi täiesti jäätus, olid siinsetele pringlitele tõsiseks katsumuseks. Ning pärast neid pakasetalvi ei olegi populatsioon enam taastuma hakanud. Olulisimaks põhjuseks peetakse pringlite sattumist kalurite juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid