Läänemaa rahvastiku iseloomustus (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Raplamaa referaat

Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga ­ maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.

Geograafia

8

docx

Demograafiline analüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.......................................................................................

Sotsioloogia

25

pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus

Ajalugu

28

docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal. Joonis 1. Jõgeva valla asukoht Jõgeva maakonnas [14]. 2 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas 5- Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused. Kokku on vallas 41 asustusüksust [1]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1].

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

sadamad ja autoveonduse ettevõtted on Eesti suurimad, seal asub Eesti ainus rahvusvaheline lennujaam jne. Tallinn on ka Eesti peamine turismipiirkond, Tallinna vanalinn on võetud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nagu öeldud, on Tallinn moodustanud enda ümber suure linnastu. Üha uued ja uued asulad tõmmati igapäevasesse koostöösse Tallinnaga. Lihtsaim viis selleks oli osa rahvastiku töölkäimine Tallinnas, millega seoses kasvas tunduvalt ka muude asjade ajamine Tallinnas, mitte koduasulas. Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha. Teised käitised jäid küll iseseisvateks, aga nende juhtkond pärines

Keskkond

34

docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

.......................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.

Ühiskond

26

odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK........................................................

Demograafia

36

docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

(Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks? Kuigi maa-asulates on võrredles linnaliste asulatega töötuse määr vähenenud kiiremini ja suuremalt, ei ole olu kord maa piirkondades siiski kiita. Lisaks on perifeeriatest piirkondadest viimase viie aasta jooksul lahkunud protsentuaalselt rohkem inimesi kui linnadest. Järelikult ei ole seal piirkonnas nii head elu tingimused ja karjääri võimalused ning inimesed otsivad paremaid väljundeid. Tabel 1

Eesti ühiskond ja poliitika

Meedia

Kommentaarid (1)