10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Collapse
Õppematerjali autor
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure sug
Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus. Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks. VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, osa Kaukaasiast. Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele.
vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused
· Kloostrikorraldus oli väga erinev · Püha Benedictuse kloostrireeglid- - 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin - Isekusest tuli lahti öelda - Kloostrit ei tohtinud vahetada - Töötati majapidamises, hariti end raamatuid lugedes - Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi · Kloostrites valitses naturaalmajandus Misjon paganate seas- · Germaanid olid vastu võtnud ariaanliku kristluse; see ei meeldinud roomlastele · Ristiusku levitati- misjon · Tänu püha Patrickule (V sajand) pöörati VII sajandiks nii Inglismaa kui ka Iirimaa ristiusku · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas Briti kloostrikultuur-
Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi
Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne o
Kindel poliitilise elu keskus puudus ning valitseja rändas koos arvuka kaaskonnaga pidevalt mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Karl Suure lemmikpeatuspaigaks sai Aachen Põhja-Saksamaal. Riigi erinevate osade elu korraldasid kuninga määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Keiser soosis kultuuri ja haridust, kutsudes õukonda õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa (nn Karolingide renessanss). Üle terve riigi rajati kloostreid, toetati kristlike kirjameeste ja antiikaja filosoofide teoste uurimist ning ümberkirjutamist. 4. Keisririigi lagunemine: Frangi riik püsis ühtsena ka Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsemisajal (814-840). Pärast isa surma poegade vahel alanud kodusõja lõpetas 843.a Verdunis sõlmitud kokkulepe, millega riik jagati kolmeks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid