´´Lõbus lesk´´ Retsensioon Koosataja : Janely Soomaa 11.klass Operett ´´ Lõbus lesk´´ Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi.
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk.
See kuidas tantsijad peaaegu terve vaatuse tardunult seisid oli väga imeline. See pani mind koheselt mõtlema, sest ma olen selline inimene kes ei suuda kahte minutitki paigal püsida. Kolmas vaatus oli ettearvatav, kuna olin juba sisukokkuvõtte raamatust läbi lugenud. Aga viimane tants oli see- eest kõige parem, sest selles tantsus oli palju keerukaid liigutusi ja neid oli lausa lust vaadata. Minu arvates oli see etendus täielikult õnnestunud. Mulle väga meeldis. Ma arvan, et publik suhtus sellesse etendusse enamjaolt hästi, suhteliselt kõigil oli peale etendust õnnelik nägu peas, välja arvatud riidehoiu juures. Mina ise suhtusin etendusse kui ühte parimasse mida ma üldse näinud olen. Nagu eespool juba välja toodud jäin mina selle etendusega väga rahule. Balleti tantsimine on väga väga raske mistõttu oleks ma sellise etenduse eest isegi rohkem maksnud, et toetada tantsijaid, nad on väga tublid ja teinud väga suure töö ära.
„Lõbus lesk” Helilooja: Ferenc Lehar Librett: Victor Leon ja Leo Stein Esietendus: 30. Detsember 1905. aasta Tegelased: Hanna Glawari Danilo Mirko Zeta Valencienne Camille de Rossillon Njegus vikont Cascada Sisukokkuvõtte: Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süžee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv.
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10)
koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku. Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele. Üldjuhul oli muusika lugupeetud, väärikas ja võimas. Sealsed muusika palad meeldisid mulle, jäi ka paar lugu veidikeseks peale etendust kummitama. Korra oli ka kuulda kuulsat üle harfi keelte tõmbamise heli. Lavastus oli nii enam-vähem. Alati ei saanud kõigest aru, mulle jäi veidi segaseks Mister X-i
ratsutamisõpetaja ja hiljem Brooklynis koguni profipoksija. Kui tal lõpuks ringis hambad välja löödi , sõitis ta Kuldsesse Läände õnne otsima . Seal märgistas ta tapaloomi, oli ratsakirjakandja ja lõpuks Montanas kullakaevur. "Saavutasin edu alles pärast kahekümneaastast nälgimis," ütles ta hiljem Tagasaitee muusika juurde leidis Loewe pianistiametis aurikul, mis pidas ühendust Maiami a Havanna vahel. "Kahjuks olin liiga tihti merehaige ning publik muutus närviliseks, kui ma iga refrääni järel oksendams käisin. See asi ei saanud nõndamoodi kaua kesta!" 1930ndatel aastate algul sõitis ta New Yorki tagasi ja hakkas Yorkville'is, saksakeelses linnaosas, lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimen kokkupuude muusikateatriga oli Loewe'l 1935. aastal, kui ta ühes show tarbeks kirjutas laulu " See valss sündis Viinis". 1937 aastal valmis ta muusikal "Tervitus kevadele" (Salute to Spring), mis tuli lavale St
Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline. Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise. Nagu ooperiski osalevad operetis peale solistide ka koor ning orkester. Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine.
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab lu
nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks,e t avamängus peab olema ooperiga ühine admosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Sellist ooperit, mis koosneb iseseisvatest, lõpetatud numbritest, nimetatakse numbriooperiks. On ka oopereid, kus puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid ja koorid. Muusika areneb siis katkematultkoos draamaga, sellist ooperit nimetatakse läbikomponeeritud ooperiks. Operett Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus...............................................................................
OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj
Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal
moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti
Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna. Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art), 1981- 1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. ,, Savoy Ball" on esitatud zanris operett, ajastus võiks olla 1930-1940 aastad. Esietendus toimus 23.detsembril 1932 Berliini teatris Metropol (praegu Koomiline Ooper). See oli Abrahami viimane suur õnnestumine. Kuigi ,,Savoy ball" on suhteliselt värske operett, järgivad selle tegelased klassikalisi skeeme: Aristide on haletsusväärne ja ennastõigustav naistekütt, kes petmiskatsega armetult vahele jääb. Tema naine Madeleine on juba rohkem kaasaegne tegelane,
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev. Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell. Interjöör on lihtne ja lõbus. Teises vaatuses kujutatakse luksuslikku ning moodsat kuuekümnendate stiilis tuba. Ruumis on peeglinurk, baarilett ning suur punane diivan. Interjö�
Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d'Artagnan /Benatzky ,,Kolm musketäri"/, Pierre-Punavari /Romberg ,,Kõrbelaul"/ ja Jim Kenyon /Friml "Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J.Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin "Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja ,,Mariza"/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega. [4; 2008, 03.02] Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Esituse tõetruudus, inimlikkus ja sisutihedus näitasid küpse kunstniku loomingulist kõrgtaset. [4; 2008, 03.02] 5
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites,
einestikust lähtuvad laulumängud, mida viljeldi 19 saj. lõpul ja 20 saj. algul. Suurejoonelisem nendest on Karl August Hermanni 1907. aastal loodud ,, Uku ja Vanemuine." Teose peategelasteks on Endel ja Salme, kes räägivad ooperis oma armastusest ja selle takistustest. Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja
Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Pepi läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Heitzingisse. Algab üldine suheteklaarimine. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku. ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: "Mina ütlen alati nii, nagu asi on!" See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatam
võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka bal
Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varrukatel käelaba kõrgusel oli avaus, et käsi liigutada saaks. Don Quijote kostüüm oli rüütellik valged riided, peas kiiver ja käes piik. Don Quijote hobune ja Sancho eesel nägid välja nagu malendid. Sanchol oli rinna peal suur liiklusmärk keelumärk, kuid teistpidi keerates oli see nagu peegel
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng).
Tallinna 21. Kool "CARMEN" Retsensioon Õpilane: Getlin Meetua Juhendaja: Kristjan Õmblus Tallinn 2017 Ma käisin 6. aprillil Estonia teatris vaatamas Georges Bizet'i ooperit "Carmen". Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning pois
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult
Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja nende koostöö oli väga hea. Kindlasti suur au lavastajale. Ma olen rahul, et käisin seda muusikali vaatamas siis kui Mariat mängis Hanna-Liina Võsa, sest ta on väga kogenud artist ja üks minu lemmik lauljaid
,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti ,,Võluflööt"), Hanna Glavary (Lehári ,,Lõbus lesk"), Dolly (Hermani ,,Hallo, Dolly!"), Sweet Sue (Styne'i ,,Sugar"), Maria Tschöll (Shuberti/Berte ,,Kolme neitsi maja"). Nagu eelnevalt mainitud sai on ta ka telesarja "Õnne 13" Alma alates aastast 1993. http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ Kokkuvõte
Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann Straussi sedavõrd, et valmis tema parim muusikaline lavateos ,,Nahkhiir", mis on ka üks populaarsemaid operette maailmas. Operett oli kolmes vaatuses, kuid oli ainult üks vaheaeg. Opereti põhimotiiviks on erootiiste seikluste otsimine. Keegi tegelastest ei ole rahul enda eluga, sest erinevaid probleeme on nii palju ning soovivad olla keegi teine. Ning neil see ka õnnestub, sest neid kutsutakse peole, kus peavad nad kehastama kedagi hoopis teist. Kogu see pidu ja maskeerimine toimub aga sellepärast, et dr. Falkel soovib kättemaksta oma heale
Pjotr Tsaikovski looming Referaat Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Elulugu.....................................................................4 Ooperid......................................................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiil
MARUYAMA, MARIKA MUISTE, VITALI NIKOLAJEV DAGMAR RANG-SAAL, SANNA KONDAS ,,Viini veri" on elegantne ja lõbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, kui terve Viin lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused. ,,Kongress tantsib" on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
