LÄTI MAATUNDMINE
1201 – Riia asutamine piiskop Alberti poolt
1236 – Saule lahing (22.sept); Semaišid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu
1873 – esimene üldlaulupidu, „Jumal, õnnista
Lätit“ esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna)
18.11.1918 – Läti Vabariigi väljakuulutamine
11.11.1919 – sõda Bermondi sõjaväe vastu
4.05.1990 – iseseisvuse kuulutamine
21.08.1991 – taasiseseisvumine
liite.Liite moodustatakse, sest lätis on vene erakonnad märkimisväärne jõud-ligi 30 kohta Saeimis. Läti valitsus- ministrite presidenti Dombrovskis(füüsik) peaminister sai 2009 a võimule. Majanduskriisi ületamine- isa poolt Poolakas, ema poolt eestlane, võttis Maxima katuse enda peale ja astus tagasi 2013. Uueks peaministriks sai I naissoost Laimdata Straujuma.füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke)
aladele. - Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ZEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKSTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate
19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord. Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 1710) Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang(Pärnumaa, Tartumaa, Riia mk, Läti mk, keskus Riia, al. 1645 Saaremaa). Saaremaal säilisid aga eriõigused(maksusüsteem). Kindralkuberner oli kõrgeima võimu kandja(sõjaväe ülemjuhataja, riigiametnike nimetamine ja nende töö kontroll, raha laekumise ja kulutamise kontroll, postiteenistuse ja teede-sildade korrashoid, avaliku korra eest vastutamine). Kõrvuti nendega olid rüütelkonnad(Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond). Nad kaitsesid siinsete aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi
BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks
kommuuni. Kommuun jäi Venemaakoosseisu ja siin jätkati enamilikku poliitikat. Detsembris jätkus punaarmee kiire edasitung. Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis
Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda. Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid
tööd alustab Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1928 Briand-Kelloggi pakt (kohustuti loobuma sõjast, kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsete vahenditega) Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) -------------------------------------------------------------------------------- 1929 Nõukogude Liit, Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia kirjutavad Moskva algatusel alla Briand-Kelloggi paktile 24. oktoober "must neljapäev" New Yorgi börsil; algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 -------------------------------------------------------------------------------- 1931 Westminsteri statuut (inglise dominioonid said sise- ja välispoliitilise suveräänsuse) Pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele Algas Jaapani agressioon Mandzhuurias (Kirde-Hiina)
Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31
Kõik kommentaarid