Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LÄTI MAATUNDMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellelemillele?
  • Kellegamillega?

Lõik failist

LÄTI MAATUNDMINE
1201 – Riia asutamine piiskop Alberti poolt
1236 – Saule lahing (22.sept); Semaišid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu
1873 – esimene üldlaulupidu, „Jumal, õnnista Lätit“ esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna)
18.11.1918 – Läti Vabariigi väljakuulutamine
11.11.1919 – sõda Bermondi sõjaväe vastu
4.05.1990 – iseseisvuse kuulutamine
21.08.1991 – taasiseseisvumine

  • ÜLDINE
    PINDALA
    64 589 km2
    PIIR
    1862 km
    NAABRID
    Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu
    LÄTI VABARIIK
    OKUPATSIOONID
    • NL
      • 1940 – 1941
      • 1945 – 1991
    • Saksamaa
      • 1941 - 1945
    LIIKMESTAATUSED
    • ÜRO 1991
    • NATO 2004
    • EL 2004
    PEALINN
    • Riia
    • Elanikke 703 581 (lätlasi 42, 3%; venelasi 42,1%)
    • Suurim linn Baltikumis
    • Asutatud 1201 piiskop Alberti poolt Ridžina jõe kaldale
    KEEL
    Läti keel
    • Indo-euroopa keelkond
    • Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel)
    • 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti
    RIIGIKORD
    Parlamentaarne vabariik
    PRESIDENT
    Valdis Zalters
    PEAMINISTER
    Valdis Dombrovskis
    RIIGIKOGU
    Saeima
    • 100 liiget
    • 4 aastat
    • Viimased valimised 2.okt 2010
    • Põhiseadus Satversme (1921)
    ELANIKUD
    2 248 374 (2010)
    ETNILISED RÜHMAD
    METS
    44%
    Oluline eksportallikas
    Mänd, kuusk , kask
    MÄED
    Gaizinkalns 311m
    JÕED
    Rohkem kui 12 000
    • Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt
    • Gauja 452km, piirijõgi
    • Venta 178 km
    • Lielupe 119 km,kahest jõest kokku=Musa ja Memele
    JÄRVED
    Rohkem kui 2000
    • Lubans 80,7 km2
    • Raznas 57,6 km2
    • Dridzis – kõige sügavam, 65,1 m
    SAAR
    Tobago
    • 1639 -1693 Kuramaa koloonia
    • Lõuna-Ameerikas
    LINNAD
    77 linna
    9 vabariigi linna:
    • Riga
    • Daugavpils
    • Liepaja
    • Rezekne
    • Venstpils
    • Jekabpils
    • Jelgava
    • Valmiera
    • Jurmala
    Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323)
    Noorim linn Skrunda (1996)
    109 maakonda
    RIIGILIPP
    • Punane-valge-punane
    • Karmiinpunane
    • Prop 2:1:2
    • 1921
    • Alguses korporatsioonilipp (Lettonia)
    RIIGIVAPP
    • Päike – uus ajastu
    • Punane lõvi – võim, valvsus, julgus
    • Greif – rikkuse kaitsja
    • 2 tammepuuoska
    • Lipupael
    • Kolm tähte – kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme /Zemgale, Vidzeme, Latgale
    RIIGIHÜMN
    „Dievs, sveti Latviju“ („Jumal,õnnista Lätit!)
    • 1920
    • Karlis Baumanis
    • Esimene laul sõnaga „Latvia“
    • Esmaesitus I Laulupeol 1873
    RAHVUSLIND
    Linavästrik
    RAHVUSLILL
    Karikakar
    RAHVUSPUTUKAS
    Kahe täpiga lepatriinu
    RAHVUSKIVI
    Merevaik
    RAHVUSPUU
    Tamm, pärn
    RAHVUSLIK PÜHA
    Jaanipäev ( Jani )
    VABADUSE MONUMENT
    • 1935
    • 42 m
    • 13 skulptuuri
    • 9m naine (Milda)
    VALUUTA
    Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500)
    • 5 – roheline tammepuu
    • 10 – violetne, Daugava
    • 20 – rohekas -pruun, talu
    • 50 – sinine, purjelaev
    • 100 – punane, Krišjanis Barons
    • 500 – pruun, Läti tüdruk
    Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50)
    USK
    • Luterlus – 27,6%
    • Katolliklus – 18,8% (keskus Latgale, Aglona)
    • Õigeusk – 21,8%
    • Ateism – 17,5%

  • LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane
    Räägib u 1,4 – 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 – 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada , Austraalia , Venemaa jne)
    Dialekts (murre)
    Territoriaalne allkeel , sugulasmurrakute kogum
    Izloksne ( murrak )
    Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 murrakut)
    BALTI HÕIMUD
    • Kurši – Kurzeme
    • Zemgali – Zemgale
    • Latgali – Latgale
    • Seli – Selija
    16. sajand
    • Esimesed lätikeelsed tekstid
    • 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes
    • 1585.a katolik katekismus
    • 1586.a luterlik katekismus
    GEROG ELGER
    (1582 – 1672)
    • Läti päritolu preeser
    • 1621.a „Geistliche catolische Gesänge“
    • Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile
    • Valis poola ortograafia
    • Märkis sõnadel käändelõpu
    GEORGIUS MANCELIUS
    (1593 – 1654)
    • Baltisakslane
    • Tõlkija
    • TÜ rektor ja professor
    • „Lettisch Vade mecum“ (1631)
    • Sõnastik „Lettus“
    • „Phraseologia lettica“ (1638)
    • Lai ja kitsas „e“
    • „h“ pikendusmärgina
    PAUL EINHORN
    (159? – 1655)

    JOHANN ERNST GLÜK
    Johans Ernsts Glicks
    (1654 – 1705)
    GOTHARD FRIEDRICH STENDER
    Gothards Fridrihs Stenders
    (1714 – 1796)
    • Saksa preester
    • Proosa ja luule
    • Hoolis läti haridusest
    • Esimene aabits (1787)
    • Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789)
    19.sajand
    • Pärisorjuse kaotamine, liikumine
    • Riia – läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus
    • Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel
    • 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased
    JURIS ALUNANS
    ( 1832 – 1864)
    • Annab Tartus välja „ Seta , daba, pasaule“
    • Lätistas maade ja rahvuste nimetusi
    • Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele
    ATIS KRONVALDS
    ( 1837 – 1875)
    • Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu
    • Võttis üle sõnu (Universität – uiversitate; Hochschule – augstkola(
    • Koolis tuleb õppida läti keeles
    ESIMENE LÄTI ROMAAN
    Vennad Kaudzites „Mernieku laiki“ ( 1879 )
    20.saj
    • 1908.a uus ortograafia
    • 3000 laensõna saksa keelest
    • Läti keele seadus riigikeelna 1935
    • 1940.a lingvistiline assimilatsioon
    • Etnilise elanikkonna muutus, vene keele peale rõhk, riigi keele staatuse äravõtmine
    • 1988. A hääletas 354 00 inimest läti riigikeele staatuse poolt
    • 1989. Riigikeeleks läti keel
    TÄHTSAMAS LÄTI LINGVISTID
    • Karlis Milenbahs
    • Janis Endzelins
    LIIVI KEEL
    • Soome- ugri läänemeresoome keel
    • Teise keelena räägib 20 inimest
    • Liivi keel ei ole LV võõrkeel
    LÄTI TÄHESTIK
    • 33 tähte
    • Markon pikkade täishäälikute märkimiseks
    • Palataliseeritud
    • 7 käänet
      • Nominativs (kas? – kes?mis?)
      • Genitivs (ka? – kelle?mille?)
      • Dativs (kam? – kellel(e)?millel(e)?)
      • Akuzativs (ko? – keda?mida?)
      • Instrumentalis (ar ko? – kellega?millega?)
      • Lokativs (kur? – kus?)
      • Vokativs (bez jautajuma(!))
    • Omadussõnadel kahesugune lõpp
    • Tegusõnadel 3 pöördkonda: minevik , olevik , tulevik
    • Subject verb object
    NIMED
    • Üle 8000 – 9000 isikunime
    • Võõrsõnu ja –nimesidlätistatakse
    • Janis, Karlis,Arturs, Liga, Anna, Madara (pop)

  • LÄTI AJALUGU
    MUINASAEG
    • U 3000 eKr soome-ugrilased jõuavad Balti mere äärde
    • U 2000 eKr jõuavad baltid, leedulaste ja lätlaste eelkäijad, Balti mere äärde
    LÄTI ETNOGENEES
    Zemgali
    • Mainitud 9.saj
    • 12.saj lõpuks tsentraliseeritud riik kahe kuniingaga – Viestarts, Nameisis; nameja sõrmus- mehelikkuse ja vapruse sümbol
    Latgali
    Kursi
    • Mainitud 9.saj
    • Viimastena ristitud
    • Kuršide keelkuni 16.saj
    seli
    MAAUSK
    Jumalsed
    Taevaisa Dievs, äikesejumal Perkons, viljakusjumal Jumis, kariloomade jumal Usins, õnnejumalanna Laima
    Emad – metsa ema, maa ema, mere ema
    Hiis
    KESKAEG
    • 9. -11. Saj viikingite sõjad Baltikumis
    • 12.saj lõpp: saksa kaupmehed ja kristlikud misjonärid
    Ristisõja algus ja Baltikumi ristiusku pööramine
    • 1201 Riia linn (Hansa Liidu liige alates 1282)
    • 11931215 Daugava ja Gauja kaubateed
    • 1193 – 1212 sõda liivlase vastu
    • 1207 – 1215 sõda seelide ja latgalite vastu
    • 1219 – 1290 Kurzeme ja Zemgale vallutamine
    LÄTI HENRIKU KROONIKA
    1180 – 1227
    Liivi, latgali, eesti keel
    SAULE LAHING
    1236.a 22.sept
    Semaišid ja semgalid Mõõgavendade ardu vastu
    DURBE LAHING
    1260.a
    Kuralased ja leedulased ordu vastu
    13.saj – 16.saj
    • Läti Henriku kroonika 1180 – 1227
    • Liivimaa Ordu 1237 – 1561
    • 1558 – 1582 Liivi sõda
    • 1561 liivimaa lõpp
    16.-17.saj
    • 1561 Kuramaa ja Zemgale hertsogriik Poola-Leedu all
    • 1585/1586 esimene katekismus
    • Lätist luterimaa
    • Latgales katoliiklased
    • 17.sa Vidzeme (Liivimaa) Rootsi all, Latgale Poola all
    18.saj
    • Põhjasõda 1700-1721
    • Vidzemest saab Venemaa provints
    GARLIEB MERKEL
    Garlibs Merkelis ( 1769 – 1850)
    • Baltisaksa publitsist
    • „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul“ (1796)
    • Pärisorjuse kaotamise mõjutaja
    19.saj
    • 1818 /1830
    • Feodaalorjus kaotatud Kuramaa ja Liivimaal
    • Läti talupojad vabad,kuid kaotavad maad ja saavad teenijateks
    • 19.saj keskel omandavad õiguse osta maad
    • 1863 pärisorjus kaotatud Latgales
    • 19.saj lõpp: rahvuslik ärkamisaeg
    NOORLÄTSLASED
    • Tartu Ülikool
    • 1850-80s
    • Ideoloogid
    • Läti keele ja kirjanduse alus
    20.saj
    • 1905.a tsaarivastane revolutsioon
    • 1914 – 1918 pool Läti territoorimi Saksa vägede all, 1918 kogu
    • 1915 Läti sõjave moodustamine
    • 18.nov 1918
      • Iseseisvuse kuulutamine
      • Valitsuse eesistuja Karlis Ulmanis ja peaminister
    • 1918 – 1920 Läti Vabadussõda
    • 11.nov 1919 – sõda Bermondi sõjaväe vastu
    • 11.aug 1920 rahuleping Venemaaga
    • 22.sept 1921 ühineb Läti ÜROga
    • 22.veebr 1922 LV põhiseadus
    • 7-8.okt 1922 esimesed Saeima valimised
    • 23.aug 1939 MRP
    • 17.juuni 1940 NL okup
    • 21.juuli 1940 rahva poolt „valitud“ Saeima
    • 14.juuni 1941 juuniküüditamine
    • 1941 – 1945 Saksa okup
    • 1940 (1944) – 1991 NL liige
    • 1944 – 1956 15 – 20 000 Läti metsavenda
    • 25.märt 1949 märtsiküüditamine
    • 14.juuni 1987 inimõiguste rühm Helsinki -87
    • 23.aug 1989 Balti kett
    • 4.mai 1990 põhiseaduse taastamine
    • 21.aug 1991 Läti iseseisvumise kuulutamine
    PRESIDENDID
    • Janis Cakste 1922 – 1927
    • Gustavs Zemgals 1927 – 1930
    • Alberts Kviesis 1930 – 1936
    • Karlis Ulmanis 1936 – 1940
      • Saatis peaministrina Saeima laiali (15.mai 1934)
      • Keelas kõik poliitilised erakonnad
    • Guntis Ulmanis 1993 – 1999
    • Vaira Vike-Freiberga 1999 – 2007
    • Valdis Zalters 2007 - ...

  • LÄTI PÜHAD JA TRADITSIOONID
    Pööripäevad
  • Jaanipäev
    21.juuni – pööripäev
    23.juuni Ligosvetki
    24.juuni Janu diena
    Kodu kaunistamine
    Maa, päikese kultus
    Rahvalauludes „ligo“ refrään
  • Talvepüha- jõulud
    21.dets – pööripäev; paku õhtu
  • Mihklipäev – 29.sept
    Algab sügis
    Põllutööde, karja välja laskmise lõpetamine
    Viimane lõikuspäev
    Oodatakse külma
  • Lihavõtted – 21.märts
    Kevade, töö algus
    Segunenud kristliku traditsiooniga
    Munade veeretamine
    Kiikumine
    uskumused
    PEREKESKSED TRAD
    • vardibas/kristibas – nime andmine/ ristimine . Vanasti 9.päeval, hiljem pühapäeval
    • kazas – pulm
    • beres/bedibas - matused
    JÜRIPÄEV
    23.aprill
    Usins – valguse, kevade, mesilaste ja hobuste jumal
    Lastakse loomad välja
    Algab majanduslik aasta
    HINGEDE AEG
    29.sept – 28.okt
    Mihkipäevast mardipäevani
    Rahulik, vaikne aeg
    Jätta söök rehte ja/või sauna
    VeĜi – surnute hinged
    MARDIPÄEV
    10.nov
    Lõpevad sügistööd, algab talv
    Algab maskide aeg
    BudēĜi (Z), ėekatas (K),
    MASKID
    • Rahvas – pois tüdrukuks, tüdruk poisiks, mustlane, juut , kerjus jne
    • Loomad - karu, kits , hobbune, sookurg , lehm
    • Asjad – heinakuhi, luud , korv jne
    • Üleloomulikud olendid – surm, kurat, jumal, laima,elus surnu, kummitus, pikka naine, nõid
    • Segu – pillimees heinakuhjal, ratsanik hobusel
    PAKU ÕHTU
    Pööripäev 21.dets
    Tammepuust pakk
    Ühest külast teise lauldes, tantsides
    Vana minema, uus asemele
    Päikese sümbol – pööripäev, kutsutakse päike tagasi
    VABAD PÄEVAD
    31-dets - vana- aasa õhtu
    1.jaan uus aasta
    1.mai – tööpüha
    4.mai – Läti iseseisvuse kuulutamise päev
    18.nov – Läti iseseisvuspäev
    TEISED PÜHAD
    8.märts – naistepäev
    1.aprill – naljapäev
    Mai II pühapäev – emadepäev
    1.juuni – lastekaitsepäev
    1.sept – tarkusepäev
    Okt I pühap – õpetajate päev
    NIMEPÄEV
    • Kalendri järgi
    • Lilled, õnnitlused ja kingitused
    • Kirjutamata reegel – külalised võivad tulla kutsumata külla
    LIELVARDE VÖÖ
    • Punane-valge
    • 5 – 10 cm lai
    • 270 cm pikk
    • Läti identiteedi sümbol
    • Märgid
    ETNOGRAAFILISED ORNAMENDID LÄTI MÜTOLOOGIAS
    • looduse ja kosmilised olendid
    • Jumal
    • Saatuse otsustaja
    • Viljakuse jumal
    • Emad
    • Madalama tasandi olendid

  • LÄTI SÖÖK JA JOOK
    Hallid herned pekiga,sõir, heeringas , kasukas, sült
    Liepkalni – Pärnamäed pagar
  • RIIA
    ELANIKUD
    703 581
    PINDALA
    307, 2 km2
    LINNAÕIGUS
    1225
    LV PEALINN
    1918
    Ametlikult 1931
    KULT.PEALINN
    2014
    VAPP
    1660
    • Kaks torni, punane müür, avatud värav
    • Lõvi pea – riialaste vaprus
    • Võtmed – paavsti kaitse
    • Kullast rist a kroon – alluvus paavstile
    LIPP
    • 1673 – Riia laevade lipp
    • 1037.a vapiga
    • Sinine – meri, kaubandus
    • Valge – õilsus, siirus , külalislahkus
    LINNAPEA
    Nils Ušakovs
    VEEKOGUD
    • Daugava (31km)
    • Jõed
    • Kanalid
    • Järved
    SILLAD
    • Vanšu tilts – vant-, rippsild ; 1981
    • Akmens tilts – kivisild ; 1972, 1957
    • Dzelzcela tilts – raudtee sild ; 1914, 1951
    • Salu tilts – saar(t)e sild; 1976
    • Dienvidu tilts – Lõunasild; 2008
    DAUGAVA SAARED
    • Zaku sala (Jäneste saar)
    • Lucavsala
    • Kipsala
    • Kundzinsala
    MEžAPARKS
    • 1950
    • 11, 821 km2
    • Liela estrade (Suur laululava); 1955
    • Zoodarzs ( Loomaaed ); 1912
    PARGID
    • Vermanes aed
      • 1814
      • Anna G. Wührmann
      • Laululava
      • Monumendid
      • Terbatas tänava lilleturg
    • Esplanade
    • Kronvalda park
      • Atis Kronvalds
      • Rigas kongressihoone
      • „Skeitpark“, „Trialpark“
      • LÜ Bioloogiateaduskond
      • Rahvusteater
    TÄNAVAD
    • Ligi 1500 tänavat
    • Brivibas iela (Vabaduse tee) – 10 km
    • Maskavas iela 11, 1 km
    • Atgriežu iela 30m
    • Kesklinna tänavad
      • Krišjana Valdemara iela
      • Brivibas iela
      • Krišjana Barona iela
      • A. Caka iela
      • Basteja bulvaris
      • Aspazijas bulvaris
      • Raina bulvaris
      • Kalpaka bulvaris
      • Merkela iela
      • Elizabetes iela
      • Dzirnavu (Veski) iela
      • Lacpleša (Karutapja) iela
      • 13. Janvara iela
      • 11. Novembra krastmala
        • Tervatas iela
        • Hapsalas iela
        • Tallinas iela
        • Veru iela
        • Pernavas iela
        • Narvas iela
        • Saremas iela
        • Vilandes iela
    HOONED
    ÜHISTRANSPORT
    • Tramm – 9 liini
    • Troll – 20 liini
    • Buss – 50 liini
    10 TURISTIDE LEMMIKUT
    RAJOONID
    • Centra
      • 3,732 km2
      • 23 890 elanikku
      • Linnakanal3,2 km – 2m
      • Välisministeerium (1914)
      • Saeima (1867)
      • Ministritekabinet
      • Raekoda
      • Püssirohutorn ja Rootsi värav
      • „Kolm venda“
      • Laima kell
        • 1924
        • Et jõuda tööe
        • Pärast II MS poliitiline infotahvel
        • kohtumispaik
    • Kurzeme
      • 1969
      • 79,04 km2
      • 132 356
      • LÜ pedagoogika teaduskond
      • Riia Eesti kool
      • Riia Botaanika aed
      • Riia Stradina Ülikool
    • Zemgale eeslinn
      • 4,613 km2
      • 30 162
      • Uzvaras parks
    • Ziemelu
      • 76,88 km2
      • 79 837
      • Aldaris
      • mežaparks
    • Vidzeme eeslinn
      • 57 km2
      • 171 637
    • Latgale eeslinn
      • 50 km2
      • 191 722
      • Ühiselamud
      • Dienvidu tilts
      • kultuuriakadeemia
    LÄTI ÜLIKOOL
    LÄTI KUNSTIAKADEEMIA
    • 1921
    LÄTI KUNSTIMUUSEUM
    • 1905

  • LÄTI KIRJANDUS
    LÄTI KIRJAKEEL
    Keskmurre
    LATGALI KIRJAKEEL
    Latgali murre
    DAINAS ( rahvalaulud )
    • 1,2 miljonit laulu
    • 4 rida
    • Krišjanis Barons (1835 - 1923) elutöö „Latvju dainas“ (Läti rahvalaulud)
      • Korjatud 1894. – 1915.
      • 6 köidet
      • 8 raamatut
    DAINU SKAPIS (rahvalaulude kapp)
    • 1880 valmis
    • 70 sahtlit, igal 20 jagu
    • Kapi kõrgus 160cm
    • Laius 66cm
    • Sügavus 42 cm
    • Originaal folkloori instituudis
    • UNESCO Maailma mälu registris
    MIKELIS KROGZEMIS
    (1850 – 1879)
    • Luuletaja
    • Poeetilised legendid
    • Rahvuslik sümbolism
    • Luuletus „Valguse loss“ (Gaismas pils) – järve põhjas olev loss, mis kunagi tõuseb välja
    • „rahvas, kes magab
    ANDREJS PUMPURS
    ( 18411902 )
    • Eepos „Karutapja“(1888)
    LACpLESIS
    • Andrejs Pumpurs
    • Läti rahvuseepos
    • 1888
    • Rockooper
    • Monumendid
    • Õlu
    • Sõjaorden
    • spordiklubi
    MERNIEKU LAIKI
    • Reinis Kaudzite
    • Matiss Kaudzite
    • Esimene läti romaan
    • „Maamõõtjate ajad“
    • 1879
    RUDOLFS BLAUMANIS
    (1863 – 1908)
    • Läti kirjanduse klassik
    • Proosa, draama
    • Originaalsed tegelased, eetilised probleemid
    • Psühholoogilised lühijutud
    • Inimese hing
    • Esimene kunstimuinasjutt „Kuradikesed“
    • „Mu kuld (rikkus) on minu rahvas.minu au on tema au!“
    RÄTSEPAD SILLAMATSIL
    • 1902
    • Enim mängitud etendus Läti teatri ajaloos
    ANNA BRIGADERE
    (1861 – 1933)
    • Psühholoogiline realism
    • Triloogia „Dievs, daba, darbs“ (Jumal, loodus, töö) 1926
    • Laste jutud „Spriditis“ – poiss läheb otsima õnne
    • „Maija un Paija“ (1921) - hea ja halb tütar
    RAINIS
    Janis Pliekšans
    (1865 – 1929)
    • Poeet
    • Poliitik
    • Tõlkija
    • Vanlga, pagulus, emigratsioon
    • Näidendid, teosed mõjutatud elust ja olukorrast riigis
    • „Uguns un nakts“ (1905)
    • „Put, Vejini“ (1914)
    • Tohutu kirjanduse panus
    ASPAZIJA
    Elza Rozenberga
    (1865 – 1943)
    • Rainise naine
    • Poetess
    • Naistegelased
    • Naiste võitlus dogmade vastu, õigus elada elu tunnete kohaselt
    • feminist
    EDUARDS VEIDENBAUMS
    (1867 – 1892)
    • Poeet
    • Tõlkija
    • tudeng
    • Pessimist , emotsionaalne skeptik
    • Tööd avaldatud pärast surma
    • Kodumaa ja oma rahva armastus
    • Vaesuse tõttu jalgsi Riiga
    KARLIS SKALBE
    (1879 – 1945)
    • Luuletaja, poliitik
    • Proosa
    • Muinasjutuline „kuningas“
    • Inimene ja loodus
    • Usk, et kõik on südames head
    • „Kassi veski“ – hea olend visatud oma kodust, otsib maailmas head ja halba
    FRICIS BARDA
    (1880 – 1919)
    • Poeet, romantik
    • Kuni 15aastani käis karjal ja suhtles rohkem loodusega kui inimestega
    • „maa poeg hingega tähtedelt“
    • Tuleb jälgida loodust
    • Teemad: kodumaa, armastus, loodus, elu, surm, hing, igavik
    ALEKSANDRS CAKS
    (1901 – 1950)
    • AleksandRs Cadarainis
    • Poeet, kirjanik
    • Riia linn – põhiline teema
    • Dünaamika, muutlikkus
    • Nõrk tasakaal reaalsuse ja fantaasia vahel
    VIZMA BELšEVICA
    (1931 – 2005)
    • Luuletaja
    • Kirjanik
    • Tõlkija
    • Mitmekordselt määratud Nobeli preemia laureaadiks
    • Tuntud välismaal
    • Triloogia „ Bille
    IMANTS ZIEDONIS
    (1933)
    • Luuletaja
    • Poliitik
    • Proosa
    • Tuntuim muinasjuttude kirjutaja
    LÄTI RAHVUSRAAMATUKOGU
    • 1919
    • Uus hoone peab valmima 2012 18.nov
    • Konverentsiruumid
    • Valguse loss

  • LÄTI MAAKONNAD, LINNAD JA VAATAMISVÄÄRSUSED
    ADMINISTRATIIVNE JAOTUS
    • 1949. – 2009.a:
      • 26 rajooni (rajons)
      • 7 suurlinna (lielkilseta)
      • 70 rajooni linna (rajona ilseta)
      • 36 regiooni (novads)
      • 430 valda (pagasts)
    • Alates 2011:
      • 9 vabariigi linna
      • 110 regiooni
      • Vallad
      • 77 regiooni linna
    VIDZEME
    • 15, 346 km2
    • 35 linna
    • 3 vabariigi linna:
      • Riga,
      • Jurmala
        • Ligi 56 000 el
        • Kuurortlinn
        • Linnaõigus 1959 .a
      • Valmiera
        • 1323
        • Ligi 27 000 elanikku
        • Hansa linn
        • Liivimaa keskus
        • Vidzeme kõrgkool (1996)
        • Valmiera Draamateater (1919)
    RAHVUSPARGID
    Vidzeme: Gauja rahvuspark (1973) - 91 745 ha
    Zemgale: Kemeru (1997) – 38 165 ha
    Kurzeme: Sliteres (2000) – 26 490 ha
    Latgale: Raznas (2007) - 59 615 ha
    CESIS
    • 1206/1224
    • Hansa linn
    • Läti lipu sünnimaa
    • Cesu õlletehas
    SIGULDA
    • Gauja rahvuspargi keskus
    • Turaida
    • Laulupeo mägi
    • Turaida Roos
    ALUKSNE
    • 200 m üle mere pinna
    • J. E. Glück – piibli tõlkija
    • Piirilinn
    • 2 tammepuud
    SALASPILS
    • Vanim paleoliitikumi asula Lätis 9000 eKr
    • Liivlaste külad
    • Salaspils memoriaalkompleks - 25 ha
    IKSKILE
    • 9.saj liivlaste küla
    • Esimene Saksa ristirüütlite ehitatud müürist hoone Baltikumis (1185) – Ikskile kirik
    • Piiskop Meinard
    LIELVARDE
    • Liivlased
    • Uldevena loss
    • A. Pumpurs „Lacpleša säng“
    • Lielvarde loss (1227)
    SAULKRASTI
    • Päikese rannad
    • 17km
    • Saulkrasti Jazz
    • Jalgratta muuseum
    SALACGRIVA
    • Salatsi jõesuu
    • Saletsa ( soolane jõgi)
    • Postivius
    LATGALE
    • Maarjamaa
    • 14 547 km2
    • 13 linna
    • 2 vabariigi linna
      • Daugavpils
        • Ligi 105 000 elanikku
        • Dünaburg, Väinalinn
        • Tööstuslinn, tramm
      • Rezekne
    • 1861 pärisorjuse kaotamine
    • 1917 ühinemine Lätiga
    LUDZA
    • 1177
    • Vanim linn lätis
    • 14 asulat
    • 25 linnamäge
    • 70 kööbast
    • 5 järve vahel
    ZEMGALE
    • 10 733 km2
    • 12 linna
    • 2 vabariigi linna
      • Jekabpils
        • 1670
        • U 27 000 el
      • Jelgava
        • 1265
        • U 66 000 el
        • Liivi „linn“
        • Hertsogriigi keskus
        • 1697.a Peeter I
        • Läti Maaülikool
        • Prata Vetra kodulinn
    BAUSKA
    • 1443
    • Linnus
    • Musa ja memele
    • Kantri festival
    • Bauska õlu
    RUNDALE LOSS
    • Hersog E.J. Bironi suveresidents
    • 1972 muuseum
    • 2 korrust
    • 138 ruumi
    • 3 korpust
    • Prantsuse aed
    TERVETE LOODUSPARK
    • 1977
    • 40 – 47m männid
    • Lastekirjaniku A.Brigadere kodumuuseum
    KURZEME
    • 13 485 km2
    • 17 linna
    • 2 vabariigi linna
      • Liepaja (1253)
        • U 85 000
        • Linnahümn „Linn, kus sünnib tuul“
      • Ventspils (1290)
        • U 43 000 el
        • Hansa linn
        • Sadamalinn
        • Ventspils Kõrgkool (1997)
        • Kirjanike maja (2006)
    KULDIGA
    • Kuršide linnamägi
    • Euroopa kõige laiem kosk (270m)
    • Rumba
    • Katrina kirik
    • Kivisild
    KOLKA TIPP
    • Balte meri ja Riia laht
    • Päikese tõus ja loojang
    LOODUSE MONUMENDID
    • Kaives ozols – tamm
      • Kõrgus 18m
      • Ümberm 10,2m
    • Pajupuu
      • Ape, Vidzeme
      • Kõrgus 23m
      • Ümberm 8,7m
    • Pärn
      • Elku liepa
      • Talsi, Valdemarpils
      • Kõrgus 25m
      • Ümberm 8,05m
    • Kivi
      • Nicgale, Daugavpils
      • Pikkus – 10,5m
      • Laius – 10,4m
      • Kõrgus – 3,5m
      • Ümberm – 31,1m
      • Maht – 170m3
    • Koobas
      • X koobas
      • Daugenu labirints
      • Mazsalaca
      • 335m
      • Pikim looduslik koobas Baltikumis

  • LÄTI KUNST . ARHITEKTUUR . MUUSEUMID .
    LÄTI KUNSTI MUUSEUM
    • 1869
    • Peahoone 1905
    • 52 000 kunstiteost
    • Näituse maja „Arsenals“ 100 000
    KUNSTI AKADEEMIA
    Kunstitudengite karneval
    JANIS ROZENTALS
    (1866 – 1916)
    Portreed, rahva elu, argielu
    Erinevate kunstivoolude mõju
    Rozentalsi nimeline kunsti keskkool
    VILHEMLS PURVITIS
    (1872 – 1945)
    DZEMMA SKULME
    (1925)
    Monumentaalsus, minevik, tulevik, enda ja rahva saatus
    Raamatud, plakatid
    3.ärkamisaeg
    IEVA ILTNERE (1957)
    Kunstnike perekond
    Maalikunst ja maailm
    Isiklikud emotsioonid
    RITUMS IVANOVS
    (1968)
    Hüperrealism, emotsioonid
    Triibud, lõuend
    Portreed
    Kuulsused
    KARLIS ZALE
    (1888 – 1942)
    • Skulptor
    • Vabaduse monument
    VENDADE KALMISTU
    • 1915
    • 1936.a sisse pühitsetud
    • 2000 sõdurit
    LIDO
    • Suurim palkhoone Lätis
    • 3 korrust
    KIRIKUD
    • Viški kirik, Daugavpils
    • Smiltene baptsitide
    • Jersika õigeusu
    LENNUJAAMAD
    • Ventspils (1975)
    • Liepaja (1960)
    • Riga (1975)
    MUUSEUMID
    • 200 muuseumi
    • Esimene – Riia Ajaloo ja Laevanduse muuseum (1773)
    • Läti Sõjamuuseum
      • 1916.a I MS
      • 1957. Revolutsioonimuuseum
      • 1990.a taastatud
    • Läti Okupatsioonimuuseum (1993)
    • Kalna Kaibeni, Cesise vald – Esimene Läti memoriaalmuuseum
    • Spridisi – A.Brigadere muuseum
    • Braki – R. Blaumanise kodu
    • Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum (1924)
      • 87,66 ha
      • Jugla järve ääres
      • 118 ajaloolist hoonet
    STARO RIGA
    Riia särab
    • Valguse festival
    • Õhtul, kesklinnas
    • 2008 – 90. Vabariigi aastapäev
    • 17.- 20.nob 2011

  • LÄTI HARIDUS JA TARTU ÜLIKOOL
    LÄTI HARIDUSSÜST
    • Doktoriõpe 3-4 a
    • Magistriõpe 1-2 a
    • Bakalaureuse õpe 3-4 a
    • Keskharidus 3 a/ kutsekooli haridus 3-4
    • Põhiharidus 9 a
    • Alusharidus /eelkooli haridus 2 a
    • Alusharidus/ eelkooli haridus kuni 5 aastani
    LÄTI RIIGI ÜLIKOOLID
    • Läti Ülikool
      • 1919
      • 19 095 tudengit
      • 13 teaduskonda
    • Riia Tehnika Ülikool
      • 1862
      • 15 735 tudengit
      • 8 teaduskonda
    • Läti Maaülikool
      • 1938
      • 6108 tudengit
      • 9 teaduskonda
      • Jelgava
    • Daugavpils Ülikool
      • 1921
      • 5 teaduskonda
      • Pedagoogika
    • Liepaja Ülikool
      • 1954
      • 3 teaduskonda
      • Pedagoogika
    • Riia Stradina Ülikool
      • 1950
      • 9 teaduskonda
      • Meditsiin /sotsioloogia
      • Pauls Stradins
    LÄTI RIIGI KÕRGKOOLID
    • Jazeps Vitols´i Muusika akadeemia (1919)
    • Läti Kunstiakadeemia (1919)
    • Läti Rahvuslik Kaitseakadeemia (1919)
    • Läti Spordipedagoogika akadeemia (1921)
    • Läti Mereakadeemia
    • Läti Kultuuriakadeemia
    • Paganduse Kõrgkool
    • Rezekne kõrgkool
    • Riia Stockholmi Majanduskõrgkool
    • Vidzeme kõrgkool
    • Ventspils kõrgkool
    • Riia Õiguskõrgkool
    ESIMENE KOOL
    Riias ja Baltikumis
    Piiskop Alberti asutatud Riia Toomkool (1211)
    JOHANNES REUTER
    Janis Reiters
    (1631 – 1695 /97)
    Riia kunstkösitöölise pieg
    TÜs 1650 – 1656 teoloogia , pastor
    KARLIS VILJAMS
    ( 1779 – 1847)
    • Vabaks lastud päritori Ainazist
    • TÜs 1803 – 1809 matemaatika
    • Maarahva esindajana immatrikuleeriti 111. Üliõpilasena
    • Müüris TÜ peahoonesse telliskivi
    DAVID HIERONYMUS GRINDEL
    (1776 – 1836)
    • Läti päritolu farmatseut
    • Arst
    • Keemik
    • 1804 – 14.a TÜ keemiaprofessor
    • 1810 – 12.a TÜ rektor
    • 1822.a arstidiplom
    • Asendas professorit õppides TÜs
    • G.F. Parroti lähedane sõber
    • Riia farmaatsia selts Grindex (1946)
    JURIS BARS
    (1808 – 1879)
    • Esimene läti keele teadlane
    • 1842 lõpetas TÜs arstiteaduskonna
    • Lai ja kitsas „e“
    • Murtud ja püsiv intonatsioon
    • Pikkade vokaalide märkmiseks kriips tähe peal
    TERBATA
    • Läti rahvusliku identiteedi teadvustamise ja säilitamise keskus
    • 1802 – 1850 - 35 lätlast
    • 1850/60 – 1918 - 1400 lätlast
    • 1918. A läks 53 TÜs õppinud õppejõudu töötama Läti Ülikooli
    NOORLÄTLASED
    • Intelektuaalide rühmitus
    • Tegutses 1850 - 1880ndatel Tartis
    • Ülesanne – vabaneda saksalaste võimust
      • Kujundada oma kultuur, mis oleks vaba saksa mõisnike ja kirikumeeste mõjust
      • Saada majanduslikult iseseisvaks
      • Juriidiliselt õiguslikuks
    • Mässuline
    • Mõjutatud G. Merkeli tööst
    • „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul“ 1796
    • Tähtis talupoegade haridus
    • Tartu – ainus Vidzeme (Läti) hariduskeskus
    • Toetasid kapitalismi, et tulevikus arendada suhteid Venemaaga
    KRIšJANIS VALDEMARS
    (1825 – 1891 )
    • Ärkamisaja vaimne juht
    • Õppis TÜ 1854 – 1858 rahvamajandust
    • 1864.a asutas Ainažis (Heinastes) merekooli
    KRIšJANIS BARONS
    (1835 – 1923)
    • Folklorist
    • „Dainade isa“ ehk „Rahvalaulude isa“
    • 1856 – 1860 matemaatika, astronoomia
    • Ajaleht „ Majas viesis“ (Kodu Külaline) (1865 – 1906)
    • 1893 tagasi Riiga
    • Ülejäänud elu – korjas/tegeles rahvalauludega
    JURIS ALUNANS
    (1832 – 1864)
    • TÜs 1856 – 1861
    • Filoloogia, majandus
    • „Seta, daba, pasuale“ (Koduõu, loodus, maailm)
    • Geograafia, rahvad , Venemaa, folkloor , kirjandus
    • „Dziesminas, latviešu valoda tulkotas“ (Laulukesed, tõlgitud läti keelde) – saksa laulud, luuletused lokaliseeritud läti keelde; esimene ja tähtsaim luulekogu läti keeles
    ATIS KRONVALDS
    (1837 – 1875)
    • Keeleteadlane , pedagoog
    • TÜs 1865 – 1873
    • 1868.aastast töötas tartu Õpetajate Seminaris
    • Otsib, uurib uusi sõnu
    • Andis välja „Nationale Bestrebungen“ (Rahvuslikud püüdlused) – vastus sakslastele, et lätlased on ka haritud
    KALRIS MILENBAHS
    ( 1853 – 1916)
    • Läti keele teadlane
    • TÜs 1876 – 1880 klassikaline filoloogia
    JANIS ENDZELINS
    (1873 – 1961)
    • TÜs 1893 – 1908
    • Slaavi keeled, klassikaline filoloogia, balti keeled
    • Magistri dissertatsioon läti eessõnadest
    ALBERTS KVIESIS
    (1881 – 1944)
    • 3. Läti president
    • TÜs 1902 – 1907 õigusteadus
    FRATERNITAS ACADEMICA DORPATENSIS
    (1857 – 1861)
    • Vanim läti korporatisoon
    • „Läti õhtud“
    • J. Alunans
    LETTONIA
    • „Tartu läti tudengite kirjandusõhtud“
    • 1870
    • A. Kronvalds
    • Kollane, sinine, roheline
    • Läti lipp
    LETTGALLIA
    • 1899 – 1940
    • 1989 - ...
    VENTONIA
    • 1913 – 1940
    • 1990 - ...

    LATVIA
    • 1917 – 1940
    • 1989 - ...
    IMANTA
    • 1917 - ?
    ATAUGA
    • 1909 – 1940
    METRAINE
    • 1926 – 1935
    • Tartu
    • Suleti vähese tudengi arvu tõttu
    LÄTLASED VENEMAAL
    • 1851 – 1900: 160 lätlast Peterburis, 110 lätlast Moskvas
    • Läti tudengite õhtude trad jätkub Moskvas ja Peterburis
    • VBA – valdemars, barons, alunans
    • 1862 – 1865 radikaalne ajaleht „Peterburi ajaleht“
    ANNA žIGURE
    (1948)
    • 1966 – 1972 TÜ eesti keel, soome-ugri keeleteadus
    • Tõlkija
    • 1992 Läti saadik Soomes ja Eestis
    • Läti „Teeme ära“ idee autor

  • LÄTI TEATER JA KINO
    VANIM TEADAOLEV ETENDUS
    • 1205 .a
    • Tutvustato kirikut ja Piiblit
    • Etendus ladina keeles sünkroontõlkega
    Läti rahva oma teater
    Maskid ehk kekatas ja pulm
    ESIMENE TEATRIETENDUS
    • Dikli (Vidzemes) mõisa küünis 1818
    • 17aastane sulane Janis Peitans
    • Tõlkis F.Schilleri „Röövlid“ läti keelde
    ADOLFS ALUNANS
    (1848 – 1912)
    • Läti teatri isa
    • Esimene dramaturg
    • 1866. – 1870.a töötas näitlejana (Tartus, Tallinnas, Narvas, Peterburis)
    • Riia Läti seltsi direktor
    • Kuni 1885.a Riia Läti Tearti dirketor
    RICHARD WAGNER
    ( 1813 – 1883)
    • Saksa helilooja
    • 1782 .a avati Riias esimene Saksa Teater
    • 1837. – 1839.a töötas seal muusika alal
    • Võla tõttu põgenes
    LÄTLASTE TEATER
    • Esimene etendus 1868.a „Župu Bertulis“
    • Ludwig Holbergi „Mäeotsa Jepe “ lokalisatsioon
    • 1869.a alus Riia Läti Seltsil
    • Tuntuimad dramaturgid
      • Blaumanis
      • Rainis
      • Aspazija
    • NSVL üks viimaseid kohti, kus läti keeles räägiti
    UUSIM REžISSÖÖRIDE PÕLVKOND
    • Alvis Hermanis
    • Dž. Dž. Džilindžers
    • Viesturs Kairišs
    • Regnars Vaivars
    RIIA UUS TEATER
    1992
    DAILES TEATRIS
    RAHVUSTEATER
    • 1919
    • Läti iseseisvuse kuulutamise hoone
    • Läti kirjandus
    • Stabiilsed väärtused
    • Natukene eksperimenti
    • NSVL – Riiklik Draama Teater
    VALMIERA DRAAMATEATER
    TEATRIFESTIVALID
    • Homo Novus
      • Rahvusvaheline lavakunst
      • Alates 1995
      • Järgmine 2.-9. Sept 2011
    • Homo Alibi
    • Eksperimentaalteatrifestival
    • Alates 2000
    • Teemad – monoteater, teater ja pilt
    • Järgmine 2012
    LEGENDAARSEMAD TEATRINÄITLEJAD
    • Vija Artmane
      • 1929 – 2008
      • Julia „ Romeo ja Julia“
      • Ofelia „Hamlet“
      • Elisabeth
    • Lilita Berzina
    • Elza Radzina
      • 1917 – 2005
      • Natalia „Kuu aega maal“
      • Stella „Armas luiskaja“
    • Evalds Valters (1894 – 1994)
    • Eduards Pavuls (1929 – 2006)
    • Uldis Vazdiks (1941 – 2006)
    ESIMENE KINOTEATER
    • „THE ROYAL VIO“
    • 1901
    ESIMESED FILMID NÄITLEJATEGA
    • „LACPLESIS“
    • Etnograafiline film „Latviešu kazas Nica“
    • „Kazas Alsunga“
    RIIA KINOSTUUDIO
    • 1848
    LEGENDAARSEMAD FILMID
    • Kaluripoeg 1966
      • Blaumanise lugu
      • Edgari ja Kristine armastus
      • Õilis naine ja iseloomult nõrk mees
    • Vella kalpi ( Kuradi teenijad ) 1970
    • Vella kalpi vella dzirnavas (Kuradi teenijad kuradi veskil) 1973
      • Rootsi-Poola sõda
      • Riia kaitsmine
    • Put, vejini! (Puhu, tuul!) 1973
      • Rikas perenain 2 tütrega ja õetütrega
      • Perenaine ootab kosilasi tütarde jaoks
      • Kosilane armub hoopis vaeslapsesse
    • Tas dullas Paulines del (Tolle hullu Pauliine pärast) 1979
      • Naise soov kõigest teada saada
    • Limuzins Janu Nakts krasa (Limusiin Jaaniöö värvides) 1980
      • Vana naine võidab loteriis valge žiguli
      • 2 peret üritab tema testamendis kohta saada
      • „Kas oled mees või ei ole?“
      • „Onu Eerik, kanna mind ülesse“
      • „Riialased! Need ei ole ju inimesed“
      • „vii mind Munamäele!“
    JANIS STREICS
    1936
    • Režissöör alates 1967
    INIMESE LAPS
    • 1991
    • Filmi lugu toimub esimese vabariigi ajal Latgales
    • Räägitakse latgali keeles
    • Väike poiss üritab takistada oma „elu armastuse“ abiellumist vanema mehega
    VANA VALLAMAJA MÜSTEERIUM
    • 2000
    • Vana mees, kes 1941.a piinas ja tappis vallamajas Läti inimesi
    RUDOLFSI PÄRANDUS
    • 2010
    • Blaumansi tööde põhjal
    • Läti talupoegade elu 20.saj alguses
    LABAS ROKAS/ HEAD KÄED
    • 2001
    • Eesti-Läti koostöö
    • Lavastaja Peeter Simm
    • Varas Margita põgenes Eestisse, Vineeri
    • Armub Arnoldisse
    • Eesti ja läti keel

  • LÄTI MUUSIKA
    JAZEPS VITOLS
    (1863 – 1948)
    Helilooja
    Läti Muusikaakadeemia (1919)
    EMILS DARZINS
    (1875 – 1910 )
    KARLIS BAUMANIS
    (1835 – 1905)
    Läti hümn
    EMILIS MELNGAILIS
    ( 1874 – 1954)
    Laulupidude organiseerija
    Dirigent
    KOKLE
    Kannel
    • Balti päritolu
    • 2 stiili
      • Kurzeme „leedu“ 5-9 keelt
      • Latgale – „tiivaga“ 9-12 keelt
    TRIDEKSNIS
    Mängivad ainult naised
    VARGANS
    Parmupill
    DUDAS
    Torupill
    ILGI
    • 1981
    • Folk-rock
    • Post-folk
    • Tänapäeva stiilid
    • 11 albumit
    • Ise õppinud muusikud
    SUITU SIEVAS
    • 1924
    • Kurzeme, Alsunga
    • 4 küla
    • Improvisatsioon
    • Laulja lauab 4 rida, teine laulja kordab
    • Ülejäänud laulavad ühes toonis
    • UNESCO kultuuripärand 2009
    SKYFORGER
    • 1995
    • Folkmetal
    AULI
    • 2003
    • 9 lätlast
    • 1 eestlanna – Leanne Barbo
    • Torupillid, trummid, parmupillid, löökpillid
    TANTSU- JA LAULUPIDU
    • 1873
    • 5 aasta tagant
    • 20 – 30 000 lauljat
    • Läti identiteedi sümbol
    • UNESCO maailma pärand
    RAIMONDS PAULS
    1936
    • Helilooja
    • Pianist
    • 1986 Uus Laine
    • Estraadimuusika
    IMANTS KALNINš
    1941
    • Intelektuaalse rokkmuusika helilooja
    MUUSIKAFESTIVALID
    • Saulkrasti Jazz Festival
      • 18.-23. Juuli 2011
      • Jazz
    • Baltica
      • Folk 2012
    • Balic Beach Party
      • Liepaja
    • Borderrock
      • Rock
      • Valga/valka
    • Positivus
      • 15.-16.juuli
      • Salacgriva
    • Laba daba
      • 5.-7.august

  • LÄTI TEADUS JA SPORT
    JOHAN GOTTFRIED HERDER
    1744 – 1803
    • Saksa kirjanik ja filosoof
    • Õpetas reaalaineid
    • Teosed kirjandusteooriast
    GEORG FRIEDRICH PARROT
    1767 – 1852
    Töötas Riias aastail 1795 – 1801
    RIGAS POLITEHNISKAIS INSTITUTS
    • 1862
    • Teaduse seos kõrgharidusega
    • Riia Polütehnikum
    • Professorid Saksamaalt, Šveitsist, Austriast
    • Inseneride, majandustegelaste, põllumeeste harimine
    • Kolis I MS ajal Moskvasse kuni 1918
    • LÜ hoone
    • Riia Polütehnika Instituut
    KIPSALA
    RTÜ linnak
    WILHELM OSTWALD
    1853 – 1932
    • Riias sündinud
    • Baltisaksa keemik
    • 1881- 1887 dotsent RPI
    • Füüsikaline keemia
    • Nobeli keemiaauhind 1909
    • 2001.a monument Riias Vermanes aia kõrval
    PAULS VALDENS
    1863 – 1957
    LATVIJAS ZINATNU AKADEMIJA
    PAULS STRADINS
    1896 – 1958
    JANIS STRADINS
    1933
    • Kirurg
    • Kliiniline onkoloogia Lätis
    • Asutas Riia 2.meditsiinikooli
    • Baltikumi meditsiini ajalugu
    • Baltikumi ja Läti teaduse ajalugu
    KORVPALL
    • Uljana Semjonova (1952)
      • 213 cm
      • TTT naiskorvpallurite klubi
      • Guinness 18 Euroopa tšempion
    • Valdis Valters
    • Andris Biedrinš – Warriors
    • Sandis Valters – Riia VEF
    • Armands Škele – Kalev/Cramo
    JÄÄHOKI
    • Karlis Skrastinš – NHL, Stars
    • Sandis Ozolinš – NHL, Dinamo
    • Arturs Irbe – NHL väravavaht
    TUNTUIMAD SPORTLASED
    • Ernestes Gulbis – tennis
    • Maris Štrombergs – BMX kuld 2008
    • Martinš Rubenis – kelgutamine 2006 pronks
    • Viktors Šcerbatihs – tõsta pronks 2008
    • Igors Vihrovs – võimleja kuld 2000
    • Aigars Fadejevs – kiirkõnd hõbe 2000
    WALTER ZAPP
    1905 - 2003
    • Baltisaksa leiutaja
    • Mikrokaamera
    CHRISTIAN HEINRICH PANDER
    1794 - 1865
    • baltisaksa zooloog ,
    • embrüoloog
    • paleontoloog
    • arst
    ABRAHAM KUNZE
    • 18.saj
    • Apteeker
    • Läti palsam

  • LÄTI AKTUAALSUSED JA POLIITIKA
    SAEIMA
    • Läti parlanent
    • 100 liiget
    • Ühekojaline
    • 4 aastat
    • Valimisringkonnad:
      • Riia
      • Vidzeme
      • Zemgale
      • Kurzeme
      • Latgale
    • Saeima esimees Solvita Aboltina
    10. SAEIMA VALIMISED
    • 2010
    • Vienotiba (Ühtsus) – 33 kohta
    • Saskanas Centrs (Koosmeele keskus) – 29 kohta
    • Zalo un zemnieku savieniba (Roheliste ja Talurahva Liit) – 22 kohta
    • Hea Läti Eest – 8 kohta
    • Kõik Läti Eest! – isamaale ja Vabadusele/ LNNK - 8 kohta
    JUHID
    • Valdis Dombrovskis (Ühtsus) – tsenstristlik
    • Janis Urbanovics (Koosmeelne keskus) - vasakpoolne, tsentristlik
    • Raimonds Vejonis (Rohelised) - parempoolne
    PRESIDENDI VALMISISED
    • 2.juuni
    • 19.mai presidendikandidaadi esitamine
    • Valdis Zalters
    • Inguna Sudraba
    RAHVALOENDUS 2001
    1.-12.märts interneti teel
    Rohkem kui 650 000 inimest
    17.märts – 31.mai külastamine kodus
    Kuni 10.maini loetud 1 138 000 inimest
    MUUSEUMIÖÖ
    14.mai
    U 271 000 külastajat kogu Lätis
    Enim külastatud
  • Sõjamuuseum Riias – 26 000
  • Okupatsioonide muuseum Riias – 18 566
  • Cesise ajaloomuuseum – 9 000
    REFERENDUMID
    Läti keel õppekeeleks kõikides Läti koolides
    • 11.mai – 9.juuni
    • 81% noort tunnevad raskusi läti keelega
    • 80% vaatab vene telekanaleid
    • 33% arvab , et läti keel pole vajalik
    • Vene keel teiseks riigikeeleks

  • Vasakule Paremale
    LÄTI MAATUNDMINE #1 LÄTI MAATUNDMINE #2 LÄTI MAATUNDMINE #3 LÄTI MAATUNDMINE #4 LÄTI MAATUNDMINE #5 LÄTI MAATUNDMINE #6 LÄTI MAATUNDMINE #7 LÄTI MAATUNDMINE #8 LÄTI MAATUNDMINE #9 LÄTI MAATUNDMINE #10 LÄTI MAATUNDMINE #11 LÄTI MAATUNDMINE #12 LÄTI MAATUNDMINE #13 LÄTI MAATUNDMINE #14 LÄTI MAATUNDMINE #15 LÄTI MAATUNDMINE #16 LÄTI MAATUNDMINE #17 LÄTI MAATUNDMINE #18 LÄTI MAATUNDMINE #19 LÄTI MAATUNDMINE #20 LÄTI MAATUNDMINE #21 LÄTI MAATUNDMINE #22 LÄTI MAATUNDMINE #23 LÄTI MAATUNDMINE #24 LÄTI MAATUNDMINE #25 LÄTI MAATUNDMINE #26 LÄTI MAATUNDMINE #27 LÄTI MAATUNDMINE #28 LÄTI MAATUNDMINE #29 LÄTI MAATUNDMINE #30 LÄTI MAATUNDMINE #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jenx55 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    94
    doc

    Läti ajalugu

    liite.Liite moodustatakse, sest lätis on vene erakonnad märkimisväärne jõud-ligi 30 kohta Saeimis. Läti valitsus- ministrite presidenti Dombrovskis(füüsik) peaminister sai 2009 a võimule. Majanduskriisi ületamine- isa poolt Poolakas, ema poolt eestlane, võttis Maxima katuse enda peale ja astus tagasi 2013. Uueks peaministriks sai I naissoost Laimdata Straujuma.füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke)

    Ajalugu
    thumbnail
    29
    docx

    Balti riikide poliitiline ajalugu

    aladele. - Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ZEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKSTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate

    Ajalugu
    thumbnail
    16
    doc

    Eesti ajalugu (1550-1905)

    19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord. Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 ­ 1710) Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang(Pärnumaa, Tartumaa, Riia mk, Läti mk, keskus Riia, al. 1645 Saaremaa). Saaremaal säilisid aga eriõigused(maksusüsteem). Kindralkuberner oli kõrgeima võimu kandja(sõjaväe ülemjuhataja, riigiametnike nimetamine ja nende töö kontroll, raha laekumise ja kulutamise kontroll, postiteenistuse ja teede-sildade korrashoid, avaliku korra eest vastutamine). Kõrvuti nendega olid rüütelkonnad(Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond). Nad kaitsesid siinsete aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    docx

    Baltiriigid

    BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks

    Ajalugu
    thumbnail
    18
    odt

    Eesti ajalugu.

    kommuuni. Kommuun jäi Venemaakoosseisu ja siin jätkati enamilikku poliitikat. Detsembris jätkus punaarmee kiire edasitung. Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis

    Ajalugu
    thumbnail
    72
    docx

    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

    Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult.  Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda.  Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid

    Ajalugu
    thumbnail
    23
    doc

    Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

    tööd alustab Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1928 Briand-Kelloggi pakt (kohustuti loobuma sõjast, kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsete vahenditega) Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) -------------------------------------------------------------------------------- 1929 Nõukogude Liit, Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia kirjutavad Moskva algatusel alla Briand-Kelloggi paktile 24. oktoober "must neljapäev" New Yorgi börsil; algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 -------------------------------------------------------------------------------- 1931 Westminsteri statuut (inglise dominioonid said sise- ja välispoliitilise suveräänsuse) Pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele Algas Jaapani agressioon Mandzhuurias (Kirde-Hiina)

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    doc

    Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

    Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun