LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD (0)

Sarnased õppematerjalid

11

odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

Mesopotaamias kuningavõim absoluutne. Kuid nad olid jumalate esindajad oma rahva ees. I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Sõjategevus 1915-1917. Venemaa kokkuvarisemine. Kodusõda Venemaal. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping.  Kaardid lk. 74-77, 79 Lähiajalugu I ja peatükid 2, 5, 6, 8, 9 ja 10 Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul - Esimese maailmasõja põhjused ja algus - Sõjategevus 1915-1917 - Venemaa kokkuvarisemine - Kodusõda Venemaal - Sõja lõpp läänes - Versailles rahuleping - II EESTI TEEL ISESEISVUSELE Aasta 1917. Iseseisvumine. Vabadussõda. Kaardid lk. 15-17

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

üliindustrialiseerimine ammendunud, kauba defitsiit) NSVLst lähtuvad põhjused: ● Gorbatsov loobub Brežnevi doktriinist ● 91 VLO laiali ● Gorbatšovi ümberkorraldused (perestroika, galsnost) ● Lääne toetus demokratiseerimisele Sotsialismileer(idablokk, teine maailm) = NSVL+sotsialismimaad (satelliitriigid:sõprusühendus(10), mitte Moskva mõju all) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid - NSVL aitas majanduslikult, rahaliselt, sõjaliselt Idabloki isikud Poola: Jaruzelski - 89-90 president, diktaator Lech Walesa - Solidaarsus juht, 90 president Mazowiecki - I mittekommunistlik peaminister Kest/Ida-Euroopas SDV: Honecker - kuni 89 president TS: Vaclav Havel - 89 president, hiljem Tsehhi president, sametrevolutsioon Bulgaaria: Živkov - peale teda noored kommunistid Rumeenia: Ceausescu - veriseim kommunismi taandumine Ida-Euroopast, komm Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned

12. klassi ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

36

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

>USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud) >tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma =>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini eluolu 1920. aastad >valitses pettumus (mindi sõtta lootusega et sõjajärgne maailm on parem) >kergemeelsus >mood lubas naistel paljastada õlgu, käsivarsi, põlvedeni kleidid (moemaailmas Coco Chanel) >järjest rohkem autosid (Ford) >dzässmuusika levik tänu grammofonile ja raadiole >kunstis dadaism, sürrealism (Dali) >NSVL (Stalini võimu tugevnedes) ja Saksamaa (pärast Hitleri võimuletulekut) sammuvad kultuuri hävitamise teele =>ainuõige sotsialistlik realism, marksistlik teadus 1930

Ajalugu

8

doc

Lähiajalugu I

Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism ­ marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism ­ suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda ­ Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus ­ Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppel

Ajalugu

4

odt

Kordamisküsimused II maailmasõjast

* korraldati ümber riigiaparaat 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest ­ st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 5. Mõisted ja isikud: Holocaust - Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Vastupanuliikumine - Teise maailmasõja võitjariikide allikais kasutatakse koondterminit vastupanuliikumine (inglise keeles resistance movement) sageli vaid kitsamas tähenduses, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka

Ajalugu

6

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid

Ajalugu

Kommentaarid (0)