LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL
Matemaatika-loodusteaduskond
Bioloogia ôppetool
Moonika Marana
LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST
Bakalaureusetöö
Juhendaja : Aleksei Turovski
Autor: .……………….. "…."……2004. a
Juhendaja: ….…………………. "…."……2004. a
Lubatud kaitsmisele "……."……2004. a
Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ………………………
Tallinn 2004
SISUKORD:
SISSEJUHATUS 3
1. TEOREETILINE TAUST 5
1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes 5
1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres 8
1.3. Lesta parasitofauna Eesti vetes 10
2. MATERJAL JA METOODIKA 11
2.1. Välitööd ja laboratoorsed tööd 11
2.2. Uurimisala 12
3. TULEMUSED 13
3.1. Leitud helmindid 13
3.1.1. Sügisesed proovid 13
3.1.2. Kevadised proovid 16
3.1.3. Sügiseste ja kevadiste proovide võrdlus 20
3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus 22
3.2.1. Klass Nematoda 22
3.2.1.1. Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Rudolphi, 1819) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae). 22
3.2.1.2. Cucullanus heterochrous (Rudolphi, 1802) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae). 24
3.2.1.3. Contracaecum osculatum (Rudolphi, 1802) (Nematoda, Ascaridoidea, Anisakidae) 26
3.2.1.4. Raphidascaris acus (Bloch, 1779) (Nematoda, Ascaridoidea, Anisakidae) 27
3.2.2. Klass Trematoda, selts Digenea 28
3.2.2.1. Diplostomum spathaceum (Rudolphi, 1819) (Trematoda, Digenea, Diplostomatidae) 29
3.2.2.2. Cryptocotyle concava (Creplin 1825) (Trematoda, Digenea, Heterophyidae) 30
3.2.3. Klass Acanthocephala 31
3.2.3.1. Perekond Corynosoma (Acanthocephala, Palaeacanthocephalia, Polymorphidae) 32
3.2.3.2. Pomphorhynchus laevis (Zoega in Müller, 1776) (Acanthocephala, Palaeacanthocephala, Echinorhyncidae) 32
3.2.3.3. Acanthocephalus anguillae (Müller, 1780) (Acanthocephala, Echinorhynchidae) 33
3.2.4. Klass Cestoda, sugukond Ligulidae 34
3.2.4.1. Schistocephalus pungitii (Timofeyev 1964) (Cestoidae, Pseudophyllidea, Ligulida) 34
KOKKUVÕTE 36
SUMMARY 38
KASUTATUD KIRJANDUS 40
LISAD 46


SISSEJUHATUS


Parasitofauna uurimine on kujunenud mereorganismide vaheliste suhete môistmises oluliseks osaks. Omades adekvaatseid ja piisavalt pikaajalise ulatusega andmeid parasiitide ja peremeesorganismide vahelistest suhetest, on vôimalik püstitada hüpoteese, teha järeldusi ja paremini aru saada ökoloogilistest suhetest.
Töös on vôetud vaatluse alla lesta (Platichthys flesus trachurus) helmintofauna Lääne-Eesti vetes. Eesmärgiks on vôrrelda saadud tulemusi juba olemasolevate andmetega ja teha kindlaks, kas need andmed kattuvad käesoleva töö tulemustega. Samuti võrreldakse sügist helmintofaunat kevadisega ja tuuakse välja nende erinevused ja võimalikud põhjused.
Lesta parasitofaunat on Läänemeres varem pôhjalikult uuritud. Monogenea detailne uurimine Malmberg´i poolt 1970. a, Nematoda Fagerholm´i poolt 1982. a, Trematoda ja Cestoda 1970. a Reimer ´i poolt. Lesta üldist parasitofaunat on uurinud Grabda ( 1971 ), Möller (1974), Waluga et al., (1986), Sulgostowska et al., (1987), Thulin et al., (1989B) jne. (Vismanis, Kondratovičs, 1994). Ulatuslik uurimus " Diseases and Parasites of Flounder (Platichthys flesus) in the Baltic Sea" avaldati 1994. a Baltic Marine Biologist Publication´i poolt.
Proseminaritöö I käsitles hallhülge (Halichoerus grypus) helmintofaunat Läänemere idaosas. Ajalist piirangut arvestades, puudus materjal ja vôimalus seda teemat hetkel edasi arendada. Sellest tingituna on uurimise alla vôetud lest , kes on hallhülge üks toiduobjektidest. Materjali kogumise piirkonnaks oli Hiiumaa pôhjaosa rannikumeri . Uurimisala lähedal asuvad hallhülge lesilad (Selgrahu, Lehtma sadamast Hiiumaal ca 11 km idas ja Hari Kurk Väinameres). Proseminaritöö II käsitles lesta sügist helmintofaunat Lääne-Eesti vetes. Käesolevas töös on lisatud Hiiumaa põhjaosa rannikumerest kogutud kevadine materjal.
Töös on kasutatud autori kogutud materjali ning kirjanduse andmeid.
Töö esimeses osas toetutakse kirjanduslikele andmetele ja antakse üldine ülevaade lesta (Platichthys flesus trachurus) ökoloogiast Eesti vetes, tema parasitofaunast (peamiselt helmintofaunast) nii kogu Läänemeres kui ka Eesti vetes täpsemalt. Teine osa käsitleb autori poolt läbiviidud uurimuse metoodikat ja meetodeid Lääne - Eesti vete lesta helmintofauna uurimisel. Kolmandas osas tuuakse välja läbiviidud uurimuse tulemused, võrdlused ja analüüs ning kirjeldatakse leitud helmintide klasse ja üksikuid helminte lähemalt.
Autor soovib tänada oma juhendajat Aleksei Turovskit, tänu kelle abivalmidusele ja kannatlikkusele töö teoks sai. Samuti tänud Ph.D. Margus Harakule, MSc Tenno Drevsile ja Hiiumaa Kutseliste Kalurite Ühingu esimehele Rein Raudsepale ning kalamees Tõnu Romandile.

1. TEOREETILINE TAUST


1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes


Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest ( alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984). Läänemeres esineb lesta kuni Kvarkeni regioonini Botnia lahes. Ta on piirkonna ainuke nii kaugele oligohaliinsesse vette leviv lestlane. Liik on suure majandusliku tähtsusega ja asjaolu, et ta on suhteliselt paikne, muudab ta oluliseks indikaatoriks mitmete reostuste määramisel. (Fagerlund & Køie, 1994)
Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta on vôimalik meristiliste tunnuste kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref. Mikelsaar, 1984). Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis -mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984)
Lesta leidub kogu eesti ranniku ulatuses, kuigi Soome lahe idaosas ja Riia lahes on teda vähem. Vahest leidub lesta ka magevees, peamiselt jõgede estuaarides. Lest asustab peamiselt liivaseid, saviseid põhjasid; nooremad isendid madalamates kihtides kui vanemad. Ida Gotlandi populatsiooni nooremad isendid levivad peamiselt Irbe väinas ja seda ümbritsevatel aladel. (Vitinsh, 1988; ref. Ojaveer & Drevs, 2003) Suvel, intensiivsema toitumise perioodil, on täiskasvanud lestad 30-40 m sügavusel. Sügisel ja talvel lähevad nad sügavamale (80-100 m). Sigimisperioodil kogunevad lestad kudemisalade ümber süvikutesse või hoiavad Soome lahes rannikumadalike lähedusse.(Westin, Aneer, 1987; ref. Ojaveer & Drevs, 2003)
Tavaliselt võtab lest ette ainult lühemaid rändeid (Ojaveer, Drevs, 2003); pikemate migratsioonide tihedus kasvab lesta vanusega ja eriti just ebasoodsate hapnikutingmustega aastatel.(Vitinsh, 1976; ref. Ojaveer & Drevs, 2003)
Märgistamise tulemused on näidanud, et lestade koondised vôivad turgutumisperioodil, kevadest sügiseni, püsida paigal 1-2 kuud ( teatava individuaalse sorteerumisega), vahetavad siis oma asukohta kas teisal paiknevatele turgutumisaladele vôi liiguvad talvitumis- vôi koelmukohtadele, kusjuures isendid ei tarvitse oma parvekooslust säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984) Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas. Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti-septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi. Rannikukudulestade emased koevad esmakordselt 4 aasta vanuselt, isased 3 aasta vanuselt. Süvikukudulestad koevad veidi suuremates mõõtudes. Suguküpsemine algab nii isastel kui ka emastel augustikuus. Sugupooled ilmutavad käitumises erinevusi. Isased viibivad kestvamalt kudealadel ja hoiduvad sageli sügavamale. (Mikelsaar, 1950)
Eesti vete lestavarude tuumiku seos Gotlandi süvikualaga ja selle pôhjaosaga on märgistamisega hästi tôestatud ja on ilmselt omane ka osale Soome vete lestadest. Süvikukudulestad sooritavad järk-järgult kokku üsna pikki rändeid.
Rannikukudulestade liiklemine on eeldatavalt hajutatud iseloomuga . Kui Gotlandi süviku veed muutuvad (perioodiliselt) kudulestadele ebasoodsaks ja süvikukudulestade populatsioonides toimuvad nihked , vôivad toimuda ka muudatused rannikukudulestade käitumises. (Mikelsaar, 1984)
Toiduks kasutab Läänemere kirdeosa lest peaaegu kôiki tähtsamaid pôhjafauna komponente. Nende valik sôltub kala arenemisstaadiumist, kala morfofüsioloogiliste vôimete ja nôudmiste ning vastava arenemisetapiga seotud biotoopide lokaalse ja sessioonse iseloomu vahekorrast.
Samasuvised lestad toituvad rannas, madalas vees; peamised on Chironomidae (surusääsklaste) larvid, Harpacticoida (rullikulised) ja Cladocera ( vesikirbulised ). Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa.
Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas) ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu).
Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) – lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon).
Üleminnes 7- ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp ) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala ( ogalikud , mudilased , räim, kilu).
Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse juures, vôime siinsete lestade elus peale metamorfoosi eraldada kolme pôhilist etappi , mis on seotud kala vertikaalse levikuga.
  • Ranna madalvee ajajärk. Vanusegrupid 0+ ja 1+, harva môned vanemad.
  • Ranniku keskmiste sügavuste kasvuajajärk. Vanused 2-5 (6) aastat.
  • Sügava vee ajajärk. Vanusegrupid (5) 6+, 7+ ja vanemad. (Mikelsaar, 1950)
    Emaste toidus vôrreldes isastega on ülekaalus limused . Talvises toidus näivad limused peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole toidukonkurente peamise toidukomponendi (lamekarbi) suhtes, sama kehtib ka vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984)

    1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres


    Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees – spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d.
    Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks soolsus ja temperatuur. Soolsus muutub Läänemere edelaosa 20 ‰-st Soome arhipelaagis 5 ‰-ni. Soolsusel on tähtis osa parasiitide esinemises ning nakatumise levikus ja intensiivsuses. Läänemere lôunaosa on soodne kindlatele Digenea´dele, pôhjapool esineb palju koorikloomi (Crustacea).
    Soolsuse muutuse drastiliseks näiteks on mereliste trematoodide peaaegu täielik kadumine Läänemere lôunaosas. Lesta parasiitide puhul on selle pôhjuseks sobivate limuste ja teiste vajalike vaheperemeeste kadumine vähenenud soolsusega vetes. Teisest küljest on Läänemere rannikul riimveeliste diplostomatiidide (Trematoda) esinemine lestal suheliselt sage just tänu magevee môjudele.
    Temperatuur mängib olulist rolli nematood Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e levikus. Pôhja-Euroopas on liigi levik piiratud tema soojalembuse tôttu. Temperatuur ei ole takistuseks aga Cucullanus heterochrous´ele.
    Samutu avaldab parasitofaunale olulist môju erinevate vaheperemeeste mitmekesisus , erinevad toiduobjektid erinevates piirkondades ning saastatuse aste. (Fagerholm, Køie, 1994).
    Tabel 1. Lesta (Platichthys flesus) helmintofauna Läänemeres. (Fagerholm, Køie, 1994)
    Monogenea
    Gyrodactylus unicopula, Gyrodactylus flesi
    Digenea
    Diplostomum spathaceum m. (metacercariae), D. baeri m.
    Cotylurus sp. m.
    Stephanostomum baccatum m.
    Cryptocotyle concavum m., C. lingua m.
    Sphaerostomum globioporum Azygia lucii
    Prodocotyle atomon
    Aporocotyle simplex
    Gymnophallus sp.
    Hemiurus communis
    Brachyphallus crenatus
    Zoogonoides viviparus
    Cestoda
    Bothriosephalus scorpii juv.
    Proteocephalus sp. juv.
    Caryophylleus laticeps
    Nematoda
    Anisakis simplex l. (larvae)
    Contracaecum osculatum l.
    Pseudoterranova decipiens l.
    Raphidascaris acus l.
    Hysterothylacium aduncum (auctum), H. aduncum. l
    Camallanus lacustris
    Cammallanus truncatus Cucullanus heterochrous, C. heterochrous l.
    Dichelyne (Cucullanellus) minutus, D. minutus l.
    Ascarophis sp.
    Acanthocephala
    Echinorhynchus gadi. E. salmonis
    Acanthocephalus lucii, A. anguillae
    Pomphorhynchus laevis
    Corynosoma semerme l., C. stromosum l.
    Polymorphus sp. l.
    Neoechinorhynchus rutili

    1.3. Lesta parasitofauna Eesti vetes


    Eesti vetes on lesta parasitofaunat uurinud Aleksei Turovski (1994). Materjal koguti aastatel 1984-1994. Kümne aasta jooksul analüüsiti 1652 lesta. Pôhiliselt saadi lestad Soome lahe töönduslikest püükidest.
    Uurimuses selgus, et lestal parasiteeris 46 liiki ning 24 nendest moodustas lesta pôhi parasitofauna ( esinemissagedus vähemalt 0,1 %) ja 8 liiki kuulusid pôhiliikide hulka.
    Lesta pôhi parasitofauna on järgmine:
    Microsporidia– Glugea stephani, Pleistophora typicalis; Myxosporidia– Sphaerospora elegans, Myxobilatus platessae; Ciliata– Trichodina jadranica, T. tenuidens; Cestodea– Bothriocephalus scorpii, Eubothrium crassum; Trematoda– Cryptocotyle concava m., Diplostomum spathaceum m., D. baeri m., D. commutatum m., D. helveticum m.; Nematoda– Raphidascaris acus, Contracaecum osculatum l., Cucullanus heterochrous, Dichelyne (Cucullanellus) minutus; Acanthocephala– Corynosoma stromosum l., Corynosoma semerme l., Echinorhynchus gadi, Pseudoechinohrynchus sp., Metechinorhynchus salmonis, Pomphorhynchus laevis; Hirudinea – Piscicola geometra.
    Helmintidest oli kôige suurema esinemissagedusega Diplostomum sp., kelle metatserkaare leidus Soome lahe lestade silmaläätsedes kuni 97 % ja Lääne–Eesti vetes kuni 40 %. Cryptocotyle concava metatserkaare leiti lôpustes kuni 70% juhtudest. Anisakidae g. sp. (summaarselt R. acus´e ja C. osculatum´i) larve leiti maksas ja mesenteeriumis kuni 23% aastatel 1984-1988 ning kuni 64% aastatel 1990-1994. P. laevis´e larve esines aastatel 1984-1986 sisustesse kapseldunult 17% ja aastatel 1990-1994 kuni 70%. P. laevis´e imaago (täiskasvanud) isendid olid kinnitunult soolestiku seinas ja luumenis. Neid esines 1984. a kuni 10% ja aastatel 1990-1994 kuni 25%. Corynosoma sp. larvid peaaegu puudusid aastatel 1986-1991, kuid nende levik hakkas aastatel 1992-1994 püsivalt, kuid aeglaselt tôusma. Sama täheldati ka Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e larvide ja täiskasvanud isendite osas.
    Kümneaastase perioodi vältel suurenes lesta nakatumine magedaveeliste parasiitidega. Ka esines erinevusi noorte lestade (+1) ja vanemate lestade parasitofauna vahel. Esimesena mainituil domineerisid nematoodide larvid ning peaaegu täielikult puudusid Cryptocotyle metatserkaarid. (Turovski,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #1 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #2 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #3 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #4 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #5 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #6 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #7 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #8 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #9 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #10 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #11 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #12 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #13 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #14 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #15 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #16 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #17 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #18 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #19 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #20 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #21 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #22 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #23 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #24 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #25 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #26 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #27 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #28 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #29 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #30 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #31 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #32 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #33 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #34 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #35 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #36 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #37 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #38 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #39 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #40 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #41 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #42 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #43 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #44 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #45 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #46 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #47 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #48 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #49 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #50 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #51 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #52 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #53 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #54 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #55 LÄÄNE-EESTI VETE LESTA #56
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mmarana Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    40
    docx
    Eluslooduse eksami kordamine
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    50
    doc
    Hüdrobioloogia konspekt
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !