Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart ?
  • Kui ei, siis mis põhjustel ?
  • Kus Teie arvates on mugavam kasutada operatiivkaardid ?
  • Millisel kujul peab esindama järgmist informatsiooni, kas graafilisel, tekstilisel või kombineeritud kujul ?
  • Missuguse tarkvara abil Teie arvates peaks koostama operatiivkaarte ?
  • Missugustes intervallides on optimaalne koormus operatiivkaardi koostamisel ?
  • Missuguste päästeameti büroodega peaks toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel ?
  • Kes peaks kontrollima operatiivkaartide koostamist ja kooskõlastama neid ?
  • Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart ?
  • Millisel kujul peab esindama järgmist informatsiooni, kas graafilisel, tekstilisel või kombineeritud kujul ?
  • Kus Teie arvates on mugavam kasutada operatiivkaardid ?
  • Missuguse tarkvara abil Teie arvates peaks koostama operatiivkaarte ?
  • Missuguste päästeameti büroodega peaks toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel ?
  • Kes peaks kontrollima operatiivkaartide koostamist ja kooskõlastama neid ?
  • Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart ?
  • Kui ei, siis mis põhjustel ?
 
Säutsu twitteris
Sisekaitseakadeemia  
Päästekolledž 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vladimir Vlassov  
RS 100 
 
OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 
Lõputöö  
 
 
 
Juhendaja
Leonid  Pahhutši, MA 
 
Kaasjuhendaja: 
Tarmo  Anton 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
ANNOTATSIOON  
Kolledž: Päästekolledž 
Kuu ja aasta: Mai 2014 
Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted 
 
Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards 
Tööautor: Vladimir Vlassov 
Olen  nõus  oma  lõputöö  kättesaadavaks 
tegemisega elektroonilises keskkonnas. 
Allkiri: 
Lühikokkuvõte: 
Antud  lõputöö  on  kirjutatud  teemal  „Operatiivkaartide  koostamise  põhimõtted“.  Töö  on 
kirjutatud  eesti  keeles,  eesti-  ja  venekeelse   kokkuvõttega .  Töö  on  kirjutatud  88  lehel, 
millest 40 lehte moodustab põhiosa. Lõputöö koostamisel kasutas autor kokku 18 erinevat 
eesti- ja venekeelset allikat. Töö sisaldab 10 tabelit, 15 joonist ja 13 lisa. 
Töös  kasutatakse  kvalitatiivseid  ja  kvantitatiivseid  uurimismeetodeid.  Andmete 
kogumiseks  kasutati  veebikeskkonnas  ja   paberkandjal   läbi   viidud   ankeetküsitlused 
ekspertide,  meeskonnavanemate,  operatiivkorrapidajate  ja  rühmapealikute  vahel. 
Uurimisstrateegiana on kasutatud juhtumiuuringut. 
Lõputöös  käsitletav  probleem  seisneb  operatiivkaardi  vormi,  juhendi,  säilitamisviisi 
ebamugavuses. Töö eesmärk on pakkuda uue operatiivkaardi koostamise põhimõtted, mille 
abil kaardistatakse  ära olulised andmed objekti  kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja 
kõigile üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. 
Eesmärgi  saavutamiseks  uuriti  erinevate  riikide  operatiivkaartide  koostamise  metoodikat 
ning  vaadati  läbi   päästetöö   juhi  ülesandeid   ajalises   lõikes.  Hüpoteesi  kontrollimiseks 
kasutati  ankeetküsitlusi.  Läbiviidud  uuringu  tulemusena  leidis  kinnitust   hüpotees   vaid 
osaliselt,  et    operatiivkaarte  ei  kasutata  kuna  on  palju  tähtsusetut  informatsiooni,  mis 
raskendab 
operatiivkaardi 
lugemist. 
Ettepanekute 
näol 
esitas 
autor 
visiooni 
operatiivkaartide  koostamise  protsessidest,  tarkvarast  operatiivkaardi  koostamisel  ning 
tutvumisõppuste ja tutvumiskäikude läbi viimisest. 
Võtmesõnad: 
eeltegevus, 
hädaolukord, 
häirekeskuse 
logistik
operatiivkaart, 
operatiivplaan, päästetegevus, päästetöö 
Võõrkeelsed võtmesõnad:  
Säilitamisekoht:  
Kaitsmisele lubatud 
 
Kolledži  direktor : Ain Karafin 
Allkiri: 
Vastab lõputöö nõuetele 
 
Juhendaja: Leonid Pahhutši 

 
SISUKORD 
ANNOTATSIOON .......................................................................................................................... 2 
SISUKORD ..................................................................................................................................... 3 
MÕISTETE JA LÜHENDITE  LOETELU  ..................................................................................... 4 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 
1.  OPERATIIVKAARDI  JA  PÄÄSTETÖÖ  JUHI  ÜLESANNETE   TEOREETILISED  
LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................. 8 
1.1 Ülevaade päästetöö juhi ülesannetest sündmuskohal ajalises lõikes ..................................... 8 
1.2 Operatiivkaardi olemus ja selle eesmärk ............................................................................. 11 
1.3 Ülevaade operatiivkaardi koostamise metoodikast teistes riikides ...................................... 12 
2.  OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISE ANALÜÜS ....................................................... 16 
2.1 Operatiivkaartide  hetkeolukord  ........................................................................................... 16 
2.2 Operatiivkaardi andmete koosseisumääratlus ...................................................................... 19 
2.3 Operatiivkaardil olevate andmete sobiliku esitusviisi  määratlus  ......................................... 24 
3.  RAKENDUSETTEPANEKUD OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISEKS  ................... 28 
3.1 Operatiivkaartide koostamise protsess ................................................................................. 28 
3.2 Abivahendid operatiivkaardi koostamiseks ......................................................................... 30 
3.3 Tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbiviimise kord ........................................................ 31 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 34 
РЕЗЮМЕ ...................................................................................................................................... 37 
VIIDATUD  ALLIKATE LOETELU ............................................................................................ 38 
TABELITE JA JOONISTE  LOETELU ........................................................................................ 39 
LISADE LOETELU ...................................................................................................................... 40 
 

 
MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU 
eeltegevus – on päästetegevuste tulemuslikkuse tagamiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused, 
mis koosnevad  luure -, otsustus -, käsklemistegevusest ning teerajamisest ja hargnemisest või 
muudest tegevustest (Põld 2013:3) 
hädaolukord - sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või 
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid 
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende 
kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus ( Hädaolukorra  seadus, 15.06.2009) 
häirekeskuse logistik - häirekeskuse töötaja , kes saadab välja päästetehnikat 
IPK - Ida Päästekeskus 
LõPK- Lõuna Päästekeskus 
LäPK - Lääne Päästekeskus  
MV -  meeskonnavanem   
mall  - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist 
OPK - operatiivkorrapidaja 
operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja 
lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike 
andmetega  ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse  
muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) 
operatiivplaan - tulekahju kustutamise  plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning 
autotehnika paigutus  
PTJ - päästetöö juht, kes juhib päästetöid sündmuskohal 
PA -  Päästeamet  
PPK - Põhja Päästekeskus 
päästetegevus –koosneb kannatanu otsingust ja kannatanu transportimisest sündmuskohal (Põld 
2013:3) 
päästetöö - päästesündmuse toimumine, ohu tõrjumine ja kõrvaldamine ning päästesündmuse 
tagajärgede leevendamine (Päästeseadus, 05.05.2010) 
RP - rühmapealik 

 
SISSEJUHATUS 
Kirjutades oma  lõputööd  meenus autorile Mayer Amcheli tsitaat "Kes omab informatsiooni, see 
omab  tervet  maailma".  Päästetööde  kontektis  see  võib  olla  elu  ja  surma  küsimus,  seega  sellist 
tsitaati  võiks käsitleda nagu: "Kellel on informatsioon, sellel on kontroll olukorra üle". 
Päästeametis kasutatakse mõistet "operatiivinformatsioon". See on  informatsioon, mis on seotud 
päästetööde, hädaolukorra või ohuga. Näiteks see on informatsioon inimeste viibimisest  ohtlikus  
keskkonnas,  ressurside   rakendamise   võimalusest,  ohtude  olemasolust  objektis  jne. 
Operatiivinformatsiooni kogutakse ja edastatakse, et päästetööd teha, juhtida ja korraldada ning 
hiljem  analüüsida  päästetööde  tegemist.  Operatiivinformatsioon  mängib  alati  suurt  rolli 
päästetöös.  Tänu  kaasaegsetele  tehnoloogiatele  saab  operatiivinformatsiooni  kiiresti  leida.  Ilma 
selle  informatsioonita  ei  suuda  Päästeamet  täita  oma  missiooni  ehk  kujundada  turvalist 
keskkonda  ja  abistada  professionaalselt  hädasolijat  õnnetuste  korral. Operatiivinformatsioon 
aitab 
objektiivsemalt 
hinnata 
tekkinud 
olukorda, 
teha 
otsuseid 
ja 
leida 
enam 
efektiivsemaid  meetodeid  eesmärkide saavutamiseks. 
Just  sellepärast  autor   arvab ,  et  olulist  rolli  päästetegevustes  mängib  informatsiooni   hankimise  
lihtsus  ja  kiirus,  mis  on  vajalik  päästetöö  juhile  (edaspidi  PTJ)  ja  tema  meeskonnale.  Kuulates 
erinevaid  päästeteenistujaid,  kes  oma   igapäevases   töös  juhivad  päästesündmusi, jõudis  autor 
järeldusele, et informatsiooni  allikana  on operatiivkaart vajalik päästeametnikule igapäeva töös, 
mille  järgi  PTJ  saab  vaadata  objekti  terriotooriumi  ja  korruste   plaane   jooniste  kujul  ning 
vajalikud  andmed  objekti  kohta  enda  luure  lihtsustamiseks.  Sündmuskohale  jõudes  võtab  PTJ 
vastu  olulised  otsused  ja  määrab  tegevustaktikat.  PTJ  peab  olema  kindel  oma 
lahendamisotsustes. Ta peab omama usaldusväärset ja  tegelikku  informatsiooni, näiteks andmed 
hoonete (edaspidi  objektide)  kohta. Meeskonnavanem  saab  uurida sündmuskoha  operatiivkaarti  
sõidu  ajal,  mis  sisuliselt    lihtsustab  luuret  objektil  ning  vähendab  selle  ajalist  kestvust. 
Operatiivkaart  tõstab  taktikaliste  tegevuste   efektiivsust ,  kuna  juba  sündmuskohale  jõudmisel 
päästetöö juht saab otsustada, kuidas hargneda tulekahju efektiivseks ründamiseks, evakueerida 
kannatanuid,  millised  lisaohud  võivad  esineda  jne.  Ebapiisava  informatsiooni  tõttu  võib 
päästetöö juht  palju aega kulutada luuretegevusele. 
Töö 
aktuaalsuse peamiseks 
põhjenduseks 
on operatiivkaardi 
kasutamata 
potentsiaal 
luuretegevuse  lihtsustamiseks  päästetöö  ajal,  mille  tulemusel  lühendatakse   ajavahemik   luure 
teostamisel ja seeläbi tõstetakse inimeste päästmise kiirust ning efektiivsust. 

 
Antud  lõputöö  probleem seisneb  järgmises: operatiivkaardi  vorm,  juhend,   säilitamisviis   ei  ole 
praktiline  ning  on  ebamugav.  2002.  aastal  oli  Sisekaitseakadeemia  Päästekolledžis  edukalt 
kaitstud  lõputöö  teemal  „Operatiivkaartide  koostamise  metoodika  väljatöötamine  Lääne-
Virumaa  Päästeteenistuse  näitel“.  Lõputöös  toodi  juhiseid,  missugused  andmed  operatiivkaart 
peaks sisaldama ning  määrati säilitamisviisi.  Kaks  aastat  hiljem ehk  01.07.2004 aastal  oli  välja 
antud Päästeameti peadirektori  käskkiri  nr. 45 operatiivkaardi vormi, näidiste, täitmise juhendite 
ja säilitamise korra  kinnitamise  kohta. See käskkiri sisuliselt ei täida hetkel oma eesmärki kuna 
operatiivkaarte ei koostata kohustuslike objektidele.  
Töös on püstitatud hüpotees, et praegune operatiivkaart ei täida oma eesmärke ja ei leia  kasutust  
kuna  operatiivkaardil  on  palju  tähtsusetut  informatsiooni,  mis  raskendab  operatiivkaardi 
lugemist.  
Probleemile võimaliku  lahendust  otsiti Põhja päästekeskuse reageerimisbüroos 2011. aastal. Töö 
peamisteks  lähtekohtadeks  oli  operatiivkaardi  säilitamisviisi  (paberkandja)  võimetust 
operatiivsuse  tagamiseks  ehk  ei  mahu  auto  peale,  raske  üles  otsida  sõidu  ajal,   kulumine  
kasutamisel.  Tulenevalt   eeltoodust ,  käesoleva  lõputöö   uudsus   seisneb  probleemide  käsitluses, 
kus pakkutud operatiivkaardi vorm ning säilitimisviis oleks tulevikus kõikidele lihtsam kasutada. 
Autori  lõputöö  eesmärk on  välja  pakkuda  operatiivkaardi  koostamise  põhimõtted,  mille  abil 
kaardistatakse ära just olulised andmed objekti kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja kõigile 
üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. 
Eesmärgi saavutamiseks püstitab autor järgmised uurimisülesanded: 
1. 
Käsitleda  operatiivkaardi  olemust  ja  tema  eesmärki  ja  vaadata  läbi  teiste  riikide 
operatiivkaartide koostamise metoodikat; 
2. 
Vaadata üle päästetöö juhi ülesandeid kohale  sõitmise , eeltegevuse ning päästetegevuste 
ajal selgitamaks, kuidas operatiivkaart abistab PTJ-i otsustuse vastuvõtmistel; 
3. 
Määrata, millised andmed peab sisaldama operatiivkaart ning selle sobilik esitusviis. 
 
Lähtudes  püstitatud  eesmärgist  on  lõputöö  rakendusliku  iseloomuga. Uurimismeetodina on 
kasutatud  juhtumianalüüsi.  Lõputöös  püstitatud  ülesannete  lahendamiseks  kasutatakse 
kombineeritud   uurimismeetodit,  rakendades  nii  kvalitatiivsele-  kui  kvantitatiivsele  uuringule 
omaseid   andmekogumismeetodeid. Andmeanalüüsimeetodiks on  valdavalt  kasutatud  statistiline 
meetod kasutades kirjeldavat statistikat. 

 
Uurimistööna viib autor läbi  küsitluse paberkandjal  ja  küsitluse  veebikeskkonnas, kus  osalevad 
PTJ-d 
ehk Päästeameti 
päästekeskuste 
operatiivkorrapidajad, 
meeskonnavanemad, 
rühmapealikud  ning  operatiivkaardi  haldamise  eest  vastavad  teenistujad  -  valmisolekubüroo 
pealikud  ja  peaspetsialistid.  Samuti  autor  saadab   ametliku   päringu  Ida  päästekeskuse 
kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistile lisaandmete ära kaardistamiseks ohtlikke  ettevõttete  
kohta.  Autor  otsustas  kaasata  ka  välisriikide  eksperte,  kes  kooskõlastavad  operatiivkaarte  oma 
igapäevases  töös  ning  omavad  seetõttu  suurt  kogemust  operatiivkaartide  kontrollimisel.  Nende 
seisukoht on autori arvates suureks abiks uue operatiivkaardi koostamisel. 
Töö koosneb kolmest osast: esimene peatükk on teoreetiline osa, mille käigus antakse ülevaade 
päästetöö  juhi  ülesannetest  sündmuskohal  ajalises  lõikes,  kus  kirjeldatakse  tulekahju  luuret  ja 
kustutustööde  organiseerimist.  Ka  tuginedes  erialasele  kirjandusele  ning  juhenditele  antakse 
ülevaade  operatiivkaardi  mõistest  ja  selle  eesmärgist.  Autor  otsustas  tuua  välja  Venemaa 
Föderatsiooni  ja  Soome  Vabariigi  operatiivkaartide  koostamise  metoodikad   põhjusel ,  et 
Venemaa  Föderatsioon  on  tunnustatud  tuletõrjeteaduses  riik  ja  Soome  Vabariik  on palju 
panustanud  Väike-Maarja  päästekooli  ning  seega  võib  öelda  ka  kogu  Eesti  Vabariigi 
päästesüsteemi arendamisele.  
Teine  peatükk  on  empiiriline  osa,  mille  käigus  analüüsitakse  operatiivkaartide  hetkeolukorda. 
Samuti  analüüsitakse  operatiivkaardi  sisaldava  informatsiooni  ning  selle  kujundamine,  kus 
vajalike  lähteandmete  kogumiseks  viidi  läbi  empiiriline  uuring,  milleks  kasutati  ekspertide  ja 
operatiivkaardi kasutajate intervjueerimist veebikeskkonna teel. Uuringu tulemuste analüüsimise 
käigus saadud järelduste alusel kontrollitakse püstitatud hüpoteesi vastavust. 
Kolmandas  peatükis  sõnastatakse  rakendusettepanekud  operatiivkaardi  koostamiseks,  kus  autor 
pakub välja operatiivkaardi säilitamisviisi, abivahendeid tema koostamiseks ja kuidas võiks välja 
näha operatiivkaartide koostamise protsess. Lisaks sellele teeb autor ettepanekud operatiivkaardi 
õppetundide, tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbi viimise kohta. 
Autor tänab lõputöö juhendajat Leonid Pahhutšit, kaasjuhendajat Tarmo Antonit ja kõiki lõputöö 
valmimisele  kaasa  aidanud  inimesi.    Autor  loodab,  et  antud  töö  tulemused  leiavad  ka  edaspidi 
rakendust  päästeteenistuses,  tõstes  päästetööde  juhtimise  kvaliteeti  läbi  operatiivkaardi 
kasutamise sündmuskohal. 

 
1.  OPERATIIVKAARDI  JA  PÄÄSTETÖÖ  JUHI  ÜLESANNETE 
TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 
1.1 Ülevaade päästetöö juhi ülesannetest sündmuskohal ajalises lõikes 
Eestis leiab aset igal aastal keskmiselt üle 10 000 tulekahju. Päästesündmusele reageerimiseks on 
ööpäevaringses 
valmisolekus 
päästekomandod. 
Lähim 
sündmuskohale 
reageeriva 
päästekomando  rühmapealik  või  meeskonnavanem  on  päästetöö  juht,  kes  korraldab  ja  juhib 
päästetöid sündmuskohal. (Päästeamet. Tegevusvaldkonnad . Päästetööd. 08.11.2013) 
Erkki  Põllu  lõputöös  "I  juhtimistasandi  standardtegevuste  juhiste  (sop)  väljatöötamine 
päästetöödel  elupäästevõimekuse  tagamiseks  sektsioontüüpi  korrushoonetes"  oli  tehtud  uuring, 
milles autor võttis elupäästevõimekuse ajaliseks kriteeriumiks 10-11 minutit. Läbiviidud uuringu 
tulemusel järeldas autor, et juhul kui päästemeeskond ei jõua sekkuda tulekahju  arengusse  enne 
10ndat minutit, siis inimese päästmise võimalus kahaneb  umbes kaheksa korda (Põld 2013:15). 
Seega  PTJ-l  on  väga  oluline  ajaline  piirang  ja  Erkki  Põllu  lõputöö  uuring  seda  tõestab.  Mida 
rohkem  PTJ  omab  informatsiooni  sündmuskohast  ja  mida  vähem  ta   kulutab   aega   otsustuste  
vastuvõtmistele,  seda  efektiivsemalt  ja  kiiremini  on  võimeline  tema  pääsemeeskond   teostama  
inimeste päästmist ja kustutustöid. 
Autori  arvates  päästetööde  valdkonna   prioriteet   on  inimeste  kiire  päästmine.  Uurides  tegevuste 
ajatelge  elupäästevõimekuse  tagamiseks  (vt  Joonis  1)  on  võimalik  määratleda  kolm  olulist 
etappi ,  mille  eest  vastutab  PTJ:  päästemeeskonna  sündmusele  jõudmise  aeg;  päästemeeskonna 
eeltegevuste aeg; päästetegevuse aeg.  
Joonis 1. Tegevuste  ajatelg elupäästevõimekuse tagamiseks. (Põld 2013:17) 

 
Lõputöö eesmärki arvestades keskendub siinkohal autor päästemeeskonna sündmusele jõudmise 
etapile.  Esimese  kustutustööde  juhi  taktikalisel  mõttel  ja  võitlustoimingutel  on  eriline  iseloom, 
mis  seisneb  erakordses  operatiivsuses  ja  kiiruses,  kontsentreerituses,  nõudlikkuses,  oskuses 
ilmutada  otsustavust,  vaprust  ja  kõrgeid  tahteomadusi.  Enne  luurele  minekut  ehk  kohalesõidu 
ajal  peab  kustutustööde  juht  andma  Häirekeskusele  korraldused  lisajõudude  ja  –vahendite 
väljakutsumise,  oma  meeskonnale  vastuvõtmise  ja  veevõtukohtadele  paigutamise  kohta  ning 
eelhargnemiseks  või  esimeste  jugade   andmiseks   kindlaksmääratud  suundades,  kui  olukord  on 
juba  selgunud . (M. Danilov 1976:132) Objektiivsema olukorra selgitamiseks kasutab PTJ selleks 
Häirekeskuse poolt kogutud informatsiooni ja vajadusel ka operatiivkaarti.  
Sündmuskohale saabumisel tegeleb PTJ eeltegevustega ehk luuretegevustega. Luure eesmärk on 
välja  selgitada  tulekahju  olukord,  et  vastu  võtta  õige  otsus  kuidas  kustutustöid  teostada,  ning 
määrata  jõudude  ja  vahendite  võitlustegevuse  otsustav  suund.  PTJ  jõudmisel  sündmuskohale 
peab sündmuskoha vaatlusega kindlaks tegema: kas inimesi ähvardab oht, kus nad viibivad ning 
millised on nende päästmise teed ja viisid; mis põleb, missugune on tulekahju iseloom ja ulatus 
ning  tule  levimise  teed;  kas  on   plahvatus -,  mürgitus-  või  varisemisohtu;  kas  leidub  kergesti 
süttivaid  aineid  ning  kas  on  pingestatud  elektriseadmeid  ja  -võrke  ja  kas   viimased   on 
pingestatud. (M. Danilov 1976:142)  
Tulekahju  kustutustööde  juhtimine  ning  seega  ka  kustutustööde   organiseerimine   peab  olema 
asjatundlik.  Komandode  väljasõidupiirkond  ja  seal  paiknevate  objektide  operatiiv-taktikalise 
iseloomustuse  eelnev  tundmaõppimine  võimaldab  lühema  aja  jooksul  hinnata  olukorda  ja  ette 
näha selle muutused tulekahju arenemisel. (M. Danilov 1976:141). Kui PTJ ei ole eelnevalt selle 
objektiga  tutvunud,  kasutab  tema  operatiivkaarti,  kus  tuginedes  lisainformatsioonile  saaks 
kiiremini määrata päästetegevusi oma meeskonnale.  
Autori  arvates päästetegevus  peab  algama sellest, et  PTJ  vastavalt olukorrale  määrab  esimisese 
suitsusukeldujate lüli sisenemisteed. Kuna  meeskond  on juba eelnevalt tutvunud sisenemisteega 
kohalesõidu ajal, nemad saavad kiiremini ja julgemalt siseneda hoonesse.  
E.  Põld  oma  lõputöös  märgib  selle  kohta:  "Enamustes  olukordades  on  parim  tee  sisenemiseks 
trepikoda, mis võimaldab päästjate paaril kõige kiiremal ja ohutumal viisil läheneda võimalikele 
kannatanutele,  kuna  ei  pea  kasutama  redeleid  ja  tõstukmehhanisme,  mille  paigaldamine  nõuab 
lisaaega ja –ressurssi". (Põld 2013:21) 

 
Autor  arvab,  et  PTJ  sisenemistee  määramisel  peab  paralleelselt  arvestama  kõikide  ohtudega  ja 
leidma  nii  palju  kui  võimalik  informatsiooni  võimalikest  ohtudest.  Näiteks,  kui  leitakse,  et 
hoones on olemas  plahvatusoht  [plahvatusohu all mõeldakse plahvatusohlike kontsentratsioonide 
võimaliku  moodustumist  kogu  ruumi  ulatuses  või  teatud  osades  (M.Danilov  1976:145)]  või 
varisemisoht  siis  on  vaja  teada  anda  sellest  sündmuskohal  töötavatele  päästemeeskondadele  ja 
Häirekeskusele ning vajadusel määrata  keeluala  ehk ala kuhu  päästjad , kui ka teised inimesed ei 
lähe.  
Lõputöös    oli  eelmainitud,  et  päästetööde  prioriteet  seisneb  inimeste  kiires  päästmises  ning 
operatiivinformatsioon mängib olulist rolli päästetööde ajal. Autori arvates kiirus ja operatiivsus 
sõltub sellest, kuidas PTJ leiab informatsiooni ja kasutab seda oma otsustuste tegemisel. Kui ei 
ole  piisavalt  informatsiooni,  päästetöö  juht  ei  saa  valida  kõige  kiiremat  ja  õigemat 
tegevustaktikat. Selle tõttu tema nõudlikkus, otsustus ja  vaprus võib kõikuda.  
Päästetöö  juht  saab  olla  ka  operatiivkorrapidaja.  Pärast  tema  saabumist  sündmuskohale  võib  ta 
võtta  juhtimise  üle  esimese  tasandi  päästetöö  juhi  käest.  Sellisel  juhul  tema  vastutab  kogu 
päästetöö  eest.  Õnnetusele  reageerimisel   kogub   ta  vajalikku  informatsiooni,  mida  vajab 
sündmuse  lahendamiseks  ja  efektiivse  operatiivteenuse  osutamiseks.  Kuna  operatiivkorrapidaja 
on  ka  päästetöö  juht  otsustas  autor  oma  lõputöö  raames  üle  vaadata  operatiivkorrapidaja 
ülesandeid. 
Operatiivkorrapidaja  tegeleb  päästetöö  juhtimisega  ehk  päästesündmuse  lahendamisega,  ohu 
tõrjumisega või kõrvaldamisega ning võtab osa päästeressursi haldamisel, suunamisel, tegevuste 
koordineerimisel ja koostöö korraldamisel teiste ametkondadega päästesündmuse tulemuslikuks 
lahendamiseks. (Sündmuskoha tasandi päästetöö korraldamise juhend. Kinnitamata).  
Operatiivkorrapidaja  peamine  eesmärk  on   tagada  päästekeskuse  ööpäevaringne  operatiivne 
valmisolek  päästetööde  häireteta   korraldamiseks  ja   juhtimiseks ,  võimalikele  sündmustele  ja 
olukordadele reageerimiseks. Tema ülesanded on vastavalt vajadusele juhtida päästetöid ja sõita 
sündmuskohale 
vastavalt 
väljasõidukorrale. 
(Põhja 
päästekeskuse 
reageerimisbüroo 
operatiivkorrapidaja ametijuhend . Päästeameti peadirektori 10.05.2012 käskkiri nr 195) 
Operatiivkorrapidajad  kui  ka  meeskonnavanemad  (sõltub  Päästekeskusest)  koostavad  olulistele 
objektidele  operatiivkaardi.  Seega  operatiivkaartide  koostamisel  hoiab  korrapidamisgrupp  ning 
MV  ennast  kursis  oma  piirkonnas  olevate  oluliste  objektidega  ja  neil  objektidel  olevate  ainete, 
koguste,  tehnoloogiate,  tuleohutuspaigaldiste,  vesivarustuse  tagamise,  viibivate  inimeste  (nt 
10 
 
hooldekodud ,  lasteaiad,  koolid)  ja  objektide  tegeliku  tuleohutuse  olukorraga.  Kui 
operatiivkorrapidaja ei koosta  operatiivkaarte, kaob selline informatsioon ära. 
Sündmuskoha luure ja planeeringu teostamisel peab saama operatiivkorrapidaja täieliku ülevaate 
kogu sündmusest, ilmastikuoludest, võimalikust sündmuse arengust, ohtudest jms. Lisaks vajab 
sündmuskoha   planeerimine   arvestamist  võimaliku  evakuatsioonivajaduse,  päästeautode  ohutu 
kauguse,  lisaressursside  jm  teguritega  ning  vajalik  on  määrata  ka  keeluala,   ohuala   jm  alad 
vastavalt 
sündmusele 
(Suurkivi 
2011:69) 
Näiteks 
keemiaõnnetuse 
puhul 
peab 
operatiivkorrapidaja  teostama  korralikku  luuret  kasutades  oma  abivahendit  (nt  operatiivkaart, 
operatiivplaan,  Häirekeskus),  objekti  omaniku  teadmisi  ja  ka  päästemeeskondade  tagasisidet 
sündmuskohalt. Tuginedes  informatsioonile   hangitud   luure  ajal  määrab  operatiivkorrapidaja 
otsustavad 
suunad 
ja 
töölõigud. 
Katkematu  
vesivarustuse 
korralduseks 
määrab 
operatiivkorrapidaja tagalajuhi.  
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu ka ülesannete jaotamisele, korralduste andmisele, raadiojaamade 
kasutamisele 
ja 
raadioside  
korraldusele, 
sündmuskoha 
visualiseerimisele 
(kaardid), 
infovahetusele (sh teiste ametkondadega). (Suurkivi 2011:70) 
1.2 Operatiivkaardi olemus ja selle eesmärk 
Kuni  esimese  meeskonna  saabumiseni  sündmuskohale  kogub  esimesena  välja  saadetud 
meeskonnavanem 
sõidu 
ajal 
nii 
sündmuskoha 
kui 
sündmuse 
kohta 
vajalikku 
informatsiooni. Kogutud  andmetega  saab  PTJ  tulekahju  olukorda  kujundavad  tegurid  teada 
häirekeskuse  logistikult  komandost  väljasõitmisel  ning  teel  olles  raadio  kaudu.   Mõningaid  
andmeid on võimalik täpsustada operatiivkaardi või operatiivplaani alusel. 
Lugedes   läbi  operatiivkaardi  koostamise  ja  täitmise  juhendi,  leidis  autor  mitu  operatiivkaardile 
püstitatud  eesmärki:  "Vahetu  ja  tähtis  osa   tulekustutus -  ja  päästetööde  planeerimisel;  oluline 
vahend  tegevuse   kiireks   ja  korrapäraseks  alustamiseks;   infoallikas   kohalike   olude   ja 
hoonega(tega)  tutvumiseks."  (Operatiivkaardi  koostamise  ja  täitmise  juhend,  PA  peadirektori 
2004 käskkiri) 
Operatiivkaardi definitsioone võib leida mitu: operatiivkaart on hoone lihtsustatud korruse plaan, 
lõige või muu joonis, kuhu kantakse täiendavalt pääste- ja operatiivtööde läbiviimiseks vajalikku 
informatsiooni.  Näiteks  ruumide  sissepääsude,  evakuatsiooniteede  asukoha,  tuletõrjevesikute 
paiknemise kohta. (Eesti Kaubandus 29.10.2013) 
11 
 
Oma  lõputöös  "Operatiivkaartide  koostamise  metoodika  väljatöötamine  Lääne-Virumaa 
Päästeteenistuse  näitel"  Jaak   Janno   2002.  aastal  märgib,  et:  "Operatiivkaart  annab   kustutus -  ja 
päästetöö  juhile  ülevaate  hoonest,  et  viimane  saaks  vastu  võtta  õigeid  otsuseid.  Operatiivkaart 
peab  olema  võimalikult  kompaktne  ja  informatiivne,  kiiresti  leitav  ja  ilmastikukindel."  (Janno 
2002:18) 
Kui  räägitakse  kompaktsest  ja  informatiivsest  operatiivkaardist,  siis  selle  all  mõeldakse,  et 
operatiivkaardil  peab  olema  ära  kaardistatud  kõige  olulisem  informatsioon,  mida  vajab  PTJ 
otsustuste  vastuvõtmiseks.  Operatiivkaart  ei  peaks  sisaldama  üleliigset  lisainformatsiooni 
sellepärast,  et  PTJ  kulutab  seetõttu  rohkem  aega  informatsiooni  lugemiseks.  Selle  tulemusena 
operatiivkaart  ei  täida  oma  funktsiooni  ehk  ei  lühenda  ajavahemikku  luure  teostamiseks  ja 
päästetööde efektiivsemaks korraldamiseks. 
Operatiivkaart  koosneb  graafilisest  ja  tekstilisest  osadest  ja  peab  sisaldama  järgmist 
informatsiooni:  objekti  täpne  aadress;  objekti  nimetus  ja  ööpäevaringselt  kasutatav  telefon; 
objekti 
kasutusala; 
tulepüsivus
ja 
tuleohuklass  
(edaspidi 
tuleohutusklass); 
ehituskonstruktsioonid; 
ohud 
ja 
ohtlikud 
ained; 
hoones 
viibivate 
inimeste 
hulk; 
lisainformatsioon; 
asukohaplaan; 
objekti 
plaan 
pealtvaates 
koos 
vesivarustusega. 
(Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend, PA peadirektori 2004 käskkiri) 
Korruseplaanidele  märgitakse  kõik  sisse-  ja  väljapääsud  ning  teised  evakuatsiooniteed 
(statsionaarredelid,   lasteasutuste   evakuatsiooniredelid),  kõik  ruumid  ja  nende  nimetused,   igasse  
ruumi  paigaldavate  inimeste  arv  ja  teenindava  personali  viibimise  kohad.  Operatiivkaardid 
töötatakse  läbi  kõikide  päästekomando  valvevahtkondadega  objekti  tuletõrjetaktikalistel 
õppustel. (M. Danilov 1976:103) 
Autori  arvates  päästekomando  valvevahetused  peavad  olema  kursis  erinevate  objektide 
eripäradega  ja  olema  tutvunud  territooriumiga  oma  väljasõidu  piirkonnas.  Eelnev  territooriumi 
tundma  õppimine  ja  võimaliku  taktika  läbi  töötamine  tõstab  meeskondade  teadmisi  ja 
efektiivsust päästetööde läbi viimiseks
1.3 Ülevaade operatiivkaardi koostamise metoodikast teistes riikides 
Autor otsustas vaadata üle operatiivkaardi koostamise metoodika teistes riikides, et võrrelda neid 
Eesti Vabariigi koostamise meetoodikaga. Autori arvates aitab selline võrdlemine pakkuda uusi 
ettepanekuid operatiivkaartide kvaliteedi tõstmiseks. 
12 
 
Venemaa  Föderatsiooni  päästeala  teadmisi  tuletõrjetaktikast  arendati  palju  aastaid,  tuginedes 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #1 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #2 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #3 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #4 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #5 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #6 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #7 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #8 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #9 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #10 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #11 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #12 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #13 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #14 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #15 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #16 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #17 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #18 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #19 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #20 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #21 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #22 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #23 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #24 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #25 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #26 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #27 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #28 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #29 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #30 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #31 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #32 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #33 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #34 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #35 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #36 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #37 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #38 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #39 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #40 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #41 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #42 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #43 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #44 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #45 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #46 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #47 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #48 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #49 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #50 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #51 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #52 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #53 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #54 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #55 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #56 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #57 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #58 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #59 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #60 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #61 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #62 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #63 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #64 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #65 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #66 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #67 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #68 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #69 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #70 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #71 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #72 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #73 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #74 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #75 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #76 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #77 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #78 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #79 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #80 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #81 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #82 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #83 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #84 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #85 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #86 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #87 LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika #88
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bower19 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
161
pdf
Juhtimise alused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
192
pdf
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
76
doc
Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun