Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Küüditamine - allikatöö - sarnased materjalid

küüditamine, reich, nsvl, potsdami, aegadel, vastuste, koostage, monarhiad, soomlased, leedulased, iraak, saddam
thumbnail
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Küüditamine

1949 ­ 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. Küüditatute arv 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada. 1941. aasta 17. juunil esitas NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov aruande No2288/ Stalinile, Beriale ja Molotovile, mille kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti asumisele. Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses arreteeritud sõjaväelast. 1941. aasta juunis läks Eestist Narva ja Irboska kaudu teele üheksa eseloni 10 016 küüditatuga. 1942. Saksa okupatsiooni ajal tegeles Nõukogude okupatsiooniohvrite kindlakstegemisega 1941

Riigikaitse
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte teemast NSVL ja ENSV

1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSVL-s

Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused.Piirid.1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast.Vallad.1950-aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid.Maakonnad.13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni.Oblastid

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ENSVL sekretärid

Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maareform viidi lõpuni juba 1945, kuid täiendused lõppesid 1947 suvi.

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad. - Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel, kus asusid pronksitöötluskeskused. Asulate kindlustamine oli seotud ka karjakasvatuse levikuga. Pronksi sisseveoga Kesk-Euroopast hakkasid levima ka põletusmatused. - Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit. Raudu oli

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu kontrolltöö 2. Maailma Sõda

1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"?

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

tõi   kaasa   nende   senise   mõjukuse   olulise segamine,   välismaalaste   kontaktide kärpimise   ühiskonnas.   Niisuguse   poliitika kontrollimine ja mitmed muudki toimingud. eestvedajaks   oli   Nõukogude   Liidu   uus   juht, Julgeolekuorganite   kaadrikoosseis   komp­ NLKP   Keskkomitee   esimene   sekretär   Nikita lekteeriti   erinevatel   aegadel   eri   viisil.   Sõja­ Hruštšov.   1954.   aastal   eraldati järgsetel   aastatel   sattusid   paljud   julgeolekusse siseministeeriumist   julgeolekuga   tegelevad tööle   läbi   sõjaväe   mobilisatsiooni.   Kogu struktuuriüksused   ning   moodustati   nende Nõukogude   aja   oli   oluliseks   komplekteeri­ baasil Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB)

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu)

Eesti kultuuriajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõda

II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle ­ Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
7
docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja ­ Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. ­ 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

AJALUGU – II MS

AJALUGU ­ II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu II maailma sõda, eel ja ajal.

1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja ­ Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. ­ 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit ­ Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur ­ Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa ­ Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa ­ Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA ­ Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti ­ 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused ­ Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused. 1297–98 Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). u 1300 Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Ajaloo kordamine par.22-24A.

KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer ­ kommunistlikud riigid

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd. Balti hõimud- I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad, mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus, Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased - Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud. Leedu muinasaja lõpul- Esile oli tõusnud suuremaid varandusi ja võimu omav ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

ENSV (1945-1953)

väljendus nii passiivses kui ka aktiivses vastupanus okupatsioonireziimile. Aastatel 1944- 1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus ­ metsavendlus. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. See ,,sõda pärast sõda" oli ohvriterohke mõlemale poolele. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949. aastal toime pandud küüditamine. Kuigi metsavennad ootasid uue suure sõja puhkemist ja Lääneriikide reaalset abi, saabus Eestisse maailmasõja-järgsel kümnendil vaid üksikuid Lääne luurajaid, kes langesid kiiresti Nõukogude julgeolekuorganite kätte. 1950. aastate alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise maha suruda. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Sõjajärgseil aastail oli nende tegevus küllaltki

20. sajandi euroopa ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7)

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

" ­ rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Teatrite võistlus ,,Libahundi" mängimisel ­ peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim lavastus pidi saama Moskvasse dekaadile. 14.06.1941 küüditamine ­ arusaam süsteemi jõhkrusest. 22. juunil algas sõda. Osa teatriinimesi küüditati, osa läks nõukogude tagalasse, seega read hõrenesid oluliselt. Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha? Võib-olla see, et vasakpoolne ilmavaade, mis N oli omane, oli ka haritlaskonnale omane. Suhteliselt mõistlikud kultuuritegelased olid juhtpositsioonidel, kuigi tegelikult oli neil vähe võimu. Algselt rahvas seda ei teadnud. Majanduslikud stiimulid

Eesti teatri ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

Nõukogude Liidu poolt olid need dokumendid ette valmistatud ja sellel on saj on need avaldatud. Järgmine piiriprobleemiga seotud kokkusaamine toimus 1942. a kevadel, kui ING sõitis Molotov, kes ka esialgu muude küsimuste kõrval tuli välja sellega, et ING peaks tunnustama NSV Liidu piire - ka sel korral ING keeldusid seda arutamast, mille peale Molotov pahaseks sai ja saatis telegrammi Stalinile, kuidas edasi käituda, mille peale Stalin käskis piiriküsimus kõrvale jätta. Enam NSVL väga ühemõtteliselt piiride tunnustamist ei tõstnud esile sõjaaegsetel kohtumistel. Dets 1941, kui NSVL olukord oli väga keeruline, juba nendes tingimustes Kremlis mõeldi, mis sõja järel peaks saama. 42. a kevadel oli olukord taas rindel keeruline ja NSVL oli lepet vaja, mida mindi ING sõlmima. 43.-44. aastal polnudki vaja enam avalikku tunnustamist, sest mõlemat NSVL partnerid tegelikult andsid eravestlustes mõista, et sõjajärgselt mingit

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud naasta oma kodukohta. xviii. Noorte salaorganisatsioonid

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

NSVL ja Eesti pärast II maailmasõda

viisaastak katkestati ja asemele seitseaastak, eesmärgiks küüditamised, tapmised reform), arengu aeglustumine, seisak toidu- ja tarbekaupade küllus ja maailma rikkaima riigi 26. märts 1949 küüditamine üle 20 000 in tiitel Tootlikkuselt üle NSVl keskmise, kuid jäid lääneriikidest üha Eestist improvisatsioonid enam maha Vastupanuliikumine ­ metsavennad, 1948 majanduslik olukord paranes Baltikumi ökoloogiline olukord halvenes hakkas jõud nõrgenema, 1950-51 õnnestus

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

aastal NSV Liidu ja Soome vahel sõlmitud Pariisi rahukonverentsil. Eesti NSV esindajad saadeti Saksamaale, Suurbritanniasse, USA-sse ja Kanadasse, NSV Liidu välisesindustesse: E.-L. Toomarust oli NSV Liidu Londoni saatkonna 2. sekretär, põlevkivi asjatundja Georgi Ozerov tegutses ÜRO juures. Ametlikult kehtis enamikus lääneriikides meie suhtes mittetunnustamispoliitika, mille kohaselt Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ja vägivaldset inkorporeerimist NSVL poolt ei tunnustatud. Eesti saatkonnad töötasid edasi, Eesti passi tunnistati riigipiiridel. J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Tõepärase informatsiooni saamine välismaailmast osutus tõeliselt raskeks. Peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad. Osaliselt hakkad saateid edastama ka eesti keeles. Esimene eesti keelne raadijaam oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951. aastal New Yorgis

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

1950ndad

relvavõitluses osales 10000.Puudusid organisatsioonid seega ei olnud nende tegevus mõeldav ilma kohalike toetuseta(anti toitu,riideid,peavarju,infot). Metsavennad ründasid enamasti julgeoleku üksusi, hävituspataljoni, tapeti nõukogude aktiviste, korraldati diversioone raudteedel.Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväge, miilitsaüksusi, julgeoleku väeosi ja kohalikke aktiviste. Sõda oli mõlemal poolel ohvriterohke.Metsavendi nõrgendas oluliselt küüditamine 1949.a.1950 suruti metsavendlus maha.Viimane metsavend tabati 1978.a. Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu. Suunajaks oli parteiaparaat ja täideviiaks julgeolekuorganid.1944 algasid massilised arreteerimised. 1944-1954 represseeriti ligi 30000 inimest.Osa inimesi pages arreteerimise eest metsa

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi lõpetama. Külm sõda- Algas pärast Berliini blokaadi. Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Puudus otsene sõjategevus, kuid oma üleolekut näidati nii majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Toimus võidurelvastumine. Püüdi saada Euroopas poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma mõjuvõimu III Maailmas.

Ajalugu
170 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende Halvasti mõjusid eksperimendid eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati 39. Eesti NSV valitsemine. tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele Nõukogude võimustruktuur. teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste.

Ajalugu
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun